Ämari Lennubaasi renoveerimine on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis.

Projekt algas 2006. aastal ning lõpeb 2011. aastal Ämari Lennubaasi täieliku renoveerimisega. Pärast tööde lõppu on lennubaas valmis läbi viima NATO riikide õhuturbeoperatsioone ning vastu võtma strateegilise õhutranspordi lennukeid. NATO infrastruktuuri olemasolu uutes liikmesriikides annab tugeva sõnumi kollektiivse kaitse toimimisest ning näitab NATO kohalolekut oma liikmesriikides.

Lennubaasi renoveerimist rahastab NATO julgeolekuinvesteeringute programm (NATO Security Investment Program – NSIP), mille põhimõtteks on investeerida erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO-l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused.

Eesti ja NATO ühisprojekt

2006. aasta kevadel kinnitati NATOs võimepakett, mille alusel rahastatakse 2004. aastal NATOga liitunud liikmesriikide militaarlennuväljade renoveerimist ning milles sisaldub 15 projektiga ka Ämari lennubaas. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ning kütuserajatise renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete kohaselt. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele, sh projektide vastavust  ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna NATO infrastruktuuriinvesteeringuga Ämarisse rahastada oma kaitse-eelarvest Ämari lennubaasi tugifunktsioonidega seotud töid – ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist.                          

On oluline, et NSIP projekte ja rahvuslikke projekte käsitletakse elluviimisel ühtsetena ka rahastamise seisukohalt. See tähendab NATO poolset kooskõlastuste saamist projektidele kui ka Eesti Riigi kaitse-eelarvest vastavate finantside olemasolu. NATO ja Eesti kaasfinantseerimisel Ämari lennubaasis tehtavate renoveerimistööde kogumahuks kujuneb 1, 171 miljardit krooni, millest NATO osa 35,5% ja Eesti osa 64,5%.

Kokku on Ämari Lennubaasi renoveerimise käigus planeeritud ellu viia 27 rahvuslikku projekti, mis on tingitud NATO infrastruktuuri investeeringute poolest kohustusest asukoha riigile ja Eesti riigikaitselistest plaanidest. Lennubaasi tugifunktsioonidega seotud tööd hõlmavad endas objektide kommunikatsioonidega rajamist ning olmega seotud infrastruktuuri nagu näiteks ühiselamud, söökla, ambulatoorium, spordi- ja puhkerajatiste ehitamist. Need ning samaks ajaks elluviidud NSIP projektid võimaldavad 2011. aastal alustada õhuturvet teostavate lennukite vastuvõttu. Samuti on selleks ajaks tagatud valmisolek võtta vastu strateegilise õhutranspordi lennukeid.

Rahvusvahelised hanked

NATO kaasrahastamisele kuuluvate hangete korraldamisel lähtub Kaitseministeerium NATO infrastruktuurihangete reglemendist. Vastavalt sellele on hanked avatud NATO liikmesriikide asjast huvitatud firmadele ning hangete-alast informatsiooni levitatakse liikmesriikide NATO esinduste kaudu. Rahvusvaheline huvi korraldatud hangete vastu on olnud suur. Aktiivsust on üles näidanud ettevõtjad Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast, Leedust, Saksamaalt, Sloveeniast, Taanist, Tšehhi Vabariigist ja Türgist.

---

2006

Sügisel sõlmis Kaitseministeerium Ämari lennubaasi liiklusala projektide projekteerimislepingu Saksa ettevõttega Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP. Vastavalt lepingule valmisid 2007. aasta hiliskevadeks Ämari liiklusala eelprojekt ja maksumuskalkulatsioon ning detsembriks lõplik projekt. Koostöö projekteerimisfirmaga oli konstruktiivne ning seda toetasid märkimisväärselt ühelt poolt projekteerimisfirma varasemad kogemused tsiviillennuväljade projekteerimisega Euroopas ning teiselt poolt nende olemasolev vahetu kogemus Eestist ja seda kitsast erialaniši arvestades võimalikest kõige sarnasema objekti osas. Nimelt tegeles Rademacher + Partner ka Tallinna Lennujaama renoveerimisprojekti koostamisega.
 

---

2007

Viidi läbi Ämari lennubaasi hoolduskompleksi objektide ja kütuserajatise projekteerimishanked.  Hoolduskompleksi projekteerimisleping sõlmiti taas ettevõttega Rademacher + Partner Ingenieurberatung GmbH IRP, kütuserajatise projekteerimisleping ettevõttega AS Sweco. Nii hooldusala kui ka kütuserajatise projekteerimine lõppes samal aastal.

2007. aastal toimus Ämari lennubaasi varustuse lao ning katlamaja projekteerimine.

---

2008

Aasta alguses korraldati varustuse lao ja katlamaja ehitushange ning töödega alustati sama aasta kevadel. Ehitustööd lõppesid 2008. aasta oktoobris. Ehitustöid teostasid Tallinna Linnaehituse AS ja Eesti Ehituse AS. Eesti kaitse-eelarvest rahastati neid töid 34,5 miljoni krooniga.

Katlamaja ja varustuse ladu 2008. aasta septembris.

2008. aasta aprillis kuulutas Kaitseministeerium välja NATO ja Eesti Vabariigi kaasfinantseeritava Ämari lennubaasi renoveerimistööde esimese ning kõige mahukama ehitushanke lennubaasi liiklusala renoveerimiseks. Liiklusala projektid moodustavad 70% Ämari lennubaasis NATO ja Eesti ühisrahastamisel tehtavate tööde mahust ning nende hulka kuuluvad lennuraja, ruleerimisteede, tuledesüsteemi ning perroonide ja lennukite püüdursüsteemide renoveerimine ning ehitus.

Lennuraja ehitustööd 2009. aasta juunis.

Hanke võitjaks osutus AS Merko Ehitus. Liiklusala projekte rahastatakse NATO vahenditest 57% ulatuses ja ehitushanke maksumuseks on 547,6 miljonit krooni, millele lisandub km. Ämari lennubaasi liiklusala ehitus ning renoveerimistöödega alustati 2008. aasta oktoobris ning tööd lõpetatakse 2010. aasta teiseks poolaastaks.

2008. aasta teises pooles käivitati Eesti ja NATO kaasfinantseeritav ehitushange Ämari hoolduskompleksi väljaehitamiseks. Ehitushanke võitis AS Koger & Partnerid, maksumusega 36,7 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. Seda projekti finantseeritakse NATO vahenditest 80% ulatuses. Hoolduskompleksi ehitustööd algasid 2009. aasta veebruaris ja objekt valmib 2009. aasta lõpuks.

Hooldusangaar 2009. aasta novembris.

---

2009

Aasta esimeses pooles kuulutati välja kütuserajatise ehitushange. Objekti finantseeritakse NATO vahenditest 90% ulatuses ning ehitushanke võitjaks osutus AS Rand ja Tuulbergi ning APL Productions AS ühispakkumus maksumusega 40,5 miljonit krooni. Kütuserajatise valmimistähtajaks on 2010. aasta august.

Kütuserajatise ehitus 2010. aasta mais.

Lisaks kaasrahastatavatele projektidele toimuvad paralleelselt rahvuslike projektide tööd. 2009. aasta sügisel alustati administratiivala väljaehitamisega, mis hõlmab endas ühiselamu, söökla ja toidulao, tuletõrje-, päästeteenistuse ja rajahooldustehnika hoone, valvekeskuse ja pääsla ning piirdeaia ja välisvõrkude ehitust.               

Samuti viidi 2009. aasta sügisel läbi lammutushange, mille käigus likvideeritakse Ämari Lennubaasi territooriumilt kokku üle 85 amortiseerunud ja varemetes oleva kasutuskõlbmatu rajatise.

Lammutustööd 2009. aasta oktoobris.

---

2010

2010. aasta septembrist on liiklusala valmis vastu võtma hävitajaid: täies ulatuses on välja ehitatud lennurada koos perroonide, ruleerimisteede, tulede süsteemi ning sadeveepuhastiga. Nagu eelpool öeldud, teostas liiklusala ehitustöid AS Merko Ehitus ja tööd valmisid tähtaegselt. NATO-ga kaasrahastatava objektina valmis ka kütusehoidla, mis on valmis teenindama eri tüüpi lennukeid ning varustama neid kütusega.

Pilt:Tiit Veermäe                                Lennurada 2010. aasta augustis.

Valminud ühisrahastatavad projektid moodustavad ca.80% õhuturbe võimekuse saavutamiseks lennubaasi infrastruktuuri tehtavate investeeringute kogumahust.
Rahvuslikest projektidest jätkus 2010.a. administratiivala ehitus. Administratiivala ehitust teostab OÜ Astlanda Ehitus koostöös Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-iga. Antud kompleksi ehitusmaksumuseks on 81 277 000 krooni. Administratiivala osas kulgevad ehitustööd plaanipäraselt ja need on kavas lõpetada 2011. aasta märtsiks.

Teise suure projektidena alustati 2010. aasta esimese kvartalis AS EMP A & I poolt projekteerimistöid õhuturbe valvelennukite angaari, reisijate terminali, kaubakäitluse vahelao ja meditsiinikeskuse ning hapniku ja lämmastiku hoidla, kui ka mootorikütuse tankla, transpordivahendite autopargi ja garaažitöökoja osas. Projekteerimistööd lõpetati 2010. aasta neljandas kvartalis. Antud objektide osas kuulutati välja ehitushange detsembri lõpus.

Samuti teostatakse navigatsioonisüsteemide ehitustöid.
--------------------------------------------------------------------------------

 2011

 2011. a. esimeses kvartalis valmivad administratiivala objektid ning on plaanitud alustada õhuturbe valvelennukite angaari, reisijate terminali, kaubakäitluse vahelao ja meditsiinikeskuse ning hapniku ja lämmastiku hoidla, samuti mootorikütuse tankla, transpordivahendite autopargi ja garaažitöökoja ehitust.
2011 aastal lõpetatakse ka navigatsioonisüsteemide taristu tööd. Pärast kõigi eelnimetatud tööde valmimist ning navigatsioonisüsteemide paigaldust on Ämari lennubaasist võimalik teostada õhuturbe operatsioone.

2011.a. jätkuvad ka väiksemahulised tööd, milleks on müramõõtekeskuse ja ohtlike ainete käitlemise perrooni projekteerimine.