2010. aasta jaanuaris viis Turu-uuringute AS Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse-teemalise avaliku arvamuse küsitluse. Varasemad küsitlused on toimunud umbes kuuekuuliste intervallidega, viimati 2009. aasta mais.

Institutsioonide usaldusväärsus

Kaitseväge usaldas jaanuaris 80%, Kaitseliitu 68% eestimaalastest. Vaadeldava 22 institutsiooni seas asub kaitsevägi selle tulemusega neljandal-viiendal, Kaitseliit aga kümnendal positsioonil. Nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu usaldusväärsust hindavad eestlased kõrgemalt kui mitte-eestlased, samas on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hinnangud kaitsestruktuuride usaldusväärsusele viimase kümne aasta jooksul üldkokkuvõttes paranenud.

Julgeolek ning ohud

Sõjaliste konfliktide ohu suurenemist maailmas lähema aastakümne jooksul usub 44% elanikest. Eesti puhul usub olukorra muutumist konfliktiohtlikumaks 24% elanikest. Kuigi võrreldes Eestiga hinnatakse konfliktiohu suurenemist sagedamini tõenäoliseks maailmas tervikuna, on elanike ohutunnetus maailmas tervikuna esinevate konfliktide
osas viimastel aastatel kahanenud – kõrgeim oli ohutunnetus 2008. aasta augustis seoses Venemaa-Gruusia konfliktiga. Võimalikku konfliktiohtu maailmas tervikuna hindavad mitte-eestlased eestlastest madalamalt, kuid Eestile antud hinnangud eestlaste ning mitte-eestlaste puhul oluliselt ei erine.

Kõige tõenäolisemateks ohtudeks, mis Eestit lähemate aastate jooksul võivad ähvardada, peetakse jätkuvalt ulatuslikke merereostusi ning nn küberrünnakuid.

Võrreldes eelmise jaanuariga on eestimaalaste ohutunne valdavalt nõrgenenud. Vaid küberrünnakute esinemist hinnati tänavu sagedamini tõenäoliseks kui aasta tagasi. Võrreldes mitte-eestlastega tunnetavad eestlased teravamalt küberrünnakute, ulatusliku merereostuse, mõne strateegilise objekti vastu suunatud piiratud sõjalise
rünnaku ning mõne välisriigi poolse ulatusliku sõjalise rünnaku ohtu. Samas ohtu rahvuslikeks või usulistel motiividel toimuvateks kokkupõrgeteks elanikkonna rühmade vahel ning terroristlike organisatsioonide poolt korraldatud terroriaktide ohtu tajuvad mitte-eestlased teravamalt kui eestlased. Võrreldes eelmise küsitlusega on erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste hinnangutes üldkokkuvõttes siiski vähenenud.

Eesti julgeolekugarantiideks peetakse kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, kuulumist Euroopa Liitu ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga. Väga selge lõhe eestlaste ning mitte-eestlaste arvamuse vahel on jätkuvalt nähtav eelkõige NATO-Venemaa teljel – eestlased tähtsustavad sagedamini kuulumist NATO-sse, mitte-eestlased aga koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga. Võrreldes viimase kolme küsitluse tulemusi, on vähenenud usk sellesse, et Eestile võiks pakkuda olulist julgeolekugarantiid koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga, kuulumine ÜRO-sse või OSCE-sse, kuid samas väärtustatakse varasemast enam  julgeoleku tagatisena kuulumist NATO-sse, Balti riikide kaitsealast koostööd ning kaitsealast koostööd Põhjamaadega.

Sellega, et Euroopa Liidu roll peaks julgeoleku tagamisel olema suurem, nõustus ca ¾ elanikest.

Enam kui pool elanikest arves, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral tagaks kaitse Eestile koostöö NATO liitlastega, 21% nimetas koostööd Läänemere-äärsete naaberriikidega ning 17% riigi iseseisvat kaitsevõimet. Eestlaste hinnangud
võrrelduna mitte-eestlaste omadega peegeldavad taas eestlaste suuremat usku NATO abisse.

Kolme olulisema riigi seas, kellega Eesti peaks kaitsealast koostööd tegema, nimetati kõige sagedamini Balti riike Lätit ja Leedut, Ameerika Ühendriike ja Skandinaavia riike. Võrreldes mitte-eestlastega tähtsustavad eestlased enam koostööd Ameerika Ühendriikidega, mitte-eestlased aga koostööd Venemaaga.

Eesti sõjaväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel pooldab 59% vastajatest, vastu on sellele 36%. Kuigi suhtumine antud küsimusse on endiselt vastandlik, st. üpris palju on nii pooldajaid kui ka vastaseid, on viimaste aastate jooksul suhtumine üldjoontes muutunud pooldavamaks. Eestlaste seas on suhtumine sõjaväelaste osalemisse rahvusvahelistel missioonidel jätkuvalt oluliselt positiivsem kui mitte-eestlaste seas. Põhjustena, miks peaks Eesti osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, nimetati kõige sagedamini NATO abi võimalike ohtude
tekkimisel Eestile ning sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse andmist.

Missioonide koordineerimise järgi peetakse Eesti jaoks kõige prioriteetsemaks osalemist NATO koordineeritud sõjalistel missioonidel.

Eesti elanike kaitsetahe

Sõjalise vastupanu osutamist rünnaku korral pooldab 77% vastanutest, vastupidisel arvamusel on 17%. Sõjalise vastupanu pooldajate suhtarv mitte-eestlaste seas on langenud 68%-ni, samas kui eestlaste seas püsib vastav näitaja 80%-i piirimail.

Kui üldist vastupanu osutamist toetab 77% elanikest, siis isiklikult oleks valmis oma võimetele vastavalt kaitsetegevuses osalema 65%. Viimasel aastatel on mitte-eestlaste isiklik valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks kahanenud, samas kui eestlaste kaitsetahe püsib jätkuvalt kõrgel.

Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, püüaks Eestist lahkuda 22% elanikest (mais 2009 vastavalt 18%). Võrreldes 40-aastaste ning eakamate inimestega väljendavad valmidust Eestist lahkuda sagedamini 15-39-aastased inimesed. Kui varasemal paaril aastal oli lahkuda-plaanijate suhtarv eestlaste seas statistiliselt olulisel määral madalam kui mitte-eestlaste seas, siis jaanuaris 2010 olulised erinevused kahe rühma vahel puuduvad.

Eestimaalastest 67% peab end sellest, mida nad saaks isiklikult teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, väheteadlikuks. Võrreldes naistega hindavad oma informeeritust kaitsealastes küsimuses kõrgemalt mehed, võrreldes mitte-eestlastega kõrgemalt eestlased.

Eesti kaitsevõime

Võrreldes 2009. aasta maikuuga on jaanuaris 2010 usk Eesti kaitsevõimesse suurenenud: kui mais arvas 12% eestimaalastest, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks Eestit kindlasti võimalik kaitsta, siis tänavu on kaitsevõimesse kindlat usku omavaid inimesi 9 protsendipunkti võrra rohkem. Usk Eesti kaitsevõimesse on
poolaasta jooksul suurenenud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas, kuid jätkuvalt hindavad eestlased Eesti suutlikkust end võõrkallaletungi puhul kaitsta kõrgemalt kui mitte-eestlased.

Riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste tõstmist pooldab 26% elanikest, mida on 8 protsendipunkti võrra enam kui mais 2009. Eestlaste seas on toetus riigikaitsekulutuste suurendamisele olnud läbi aastate suurem kui mitte-eestlaste
seas, ning nii ka seekordses uuringus.

Riigikaitse arendamisega on rahul 68% elanikest, mida on 10 protsendipunkti võrra rohkem kui mais 2009. Riigikaitse arendamisega rahulolevate vastajate osakaal on kasvanud kindlat seisukohta mitte-omavate vastajate osakaalu vähenemise arvelt.

Võrreldes mitte-eestlastega väljendavad suuremat rahulolu riigikaitse arendamisega eestlased.

NATO

Peale Eesti saamist NATO täisliikmeks on toetus NATO liikmeks olemisele püsinud võrdlemisi stabiilselt kõrgena, kõikudes 71-78% vahel. Jaanuaris 2010 tõusis toetus NATO-sse kuulumisele rekordiliselt kõrgele ehk 80%-ni. Kuigi mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes toetus Eesti NATO-sse kuulumisele jätkuvalt madalam (93% vs
50%), on mitte-eestlaste seas NATO toetajate suhtarv poolaasta jooksul suurenenud 19 protsendipunkti võrra (eestlaste seas 4 protsendipunkti võrra).

Jaanuaris 2010 on elanike hinnangud oma informeeritusele sellest, mida Eesti jaoks tähendab NATO liikmeks olemine, tõusnud vaadeldava perioodi kõrgeimale tasemele.

Antud küsimuses peab end hästi informeerituks 55% ning halvasti informeerituks 41% elanikkonnast.

Info Eesti poliitika ja riigikaitse kohta

Eesti riigikaitse ning NATO kohta saavad eestlased teavet eelkõige Eesti telejaamade eestikeelsest telesaadetest Eestis ilmuvatest eestikeelsetest ajalehtedest/ajakirjadest ning Eesti raadiojaamade eestikeelsetest raadiosaadetest, mitte-eestlased aga Eestis ilmuvatest venekeelsetest ajalehtedest/ajakirjadest, Eesti raadiojaamade venekeelsetest raadiosaadetest ning PBK-st. Eesti telejaamade venekeelseid telesaateid ning muid Venemaa meediakanaleid nimetasid mitte-eestlased peamiste infokanalite seas mõnevõrra harvemini.

Riigikaitse ja kaitsepoliitika kohta avaldatava teabe piisavusega pole rahul eelkõige mitte-eestlased. Eesti riigikaitse ja kaitsepoliitika kohta ilmuvat infot Eesti ajakirjanduses pidas piisavaks 44% elanikest, sh 52% eestlastest ning 26% mitte-
eestlastest, ebapiisavaks aga 38% eestimaalastest, sh. 35% eestlastest ning 45% mitte-eestlastest.

Riigi kaitsepoliitikat ja riigikaitset tutvustava perioodilise ajalehe väljaandmist hindab oluliseks 41% ning ebaoluliseks 48% eestimaalastest.

Hinnangud seoses kaitseväeteenistusega

Hinnangud ajateenistuse vajalikkusele on aastate jooksul muutunud pooldavamaks – kui perioodil 2005-2007 pidas ajateenistust vajalikuks 85-88% vastajaist, siis alates 2008. aastast on see näitaja püsinud stabiilselt 90% piirimail või veidi kõrgemalgi.

Jaanuaris 2010 hindas ajateenistuse läbimist vajalikuks 94% elanikest. Võrreldes mitte-eestlastega hindavad ajateenistust sagedamini vajalikuks eestlased.

Valdav osa (83%) elanikkonnast toetab Eesti kaitsevõime arendamisel suunda, mis säilitab praeguse süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Üleminekut kohustuslikult ajateenistuselt kutselisele kaitseväele pooldab 12% eestimaalastest. Võrreldes eestlastega on sellise
suundumuse pooldajaid arvukamalt mitte-eestlaste seas (20% vs 9%).

Vanuserühmade võrdluses on toetus kohustuslikust ajateenistusest loobumisele seda suurem, mida noorema vanuserühmaga on tegemist.

Ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes väljendab 23% elanikest hukkamõistu ning 41% suhtub sellesse negatiivselt. Mõistvalt suhtus ajateenistusest kõrvalehoidmisse 30%, heakskiitvalt aga vaid 1% elanikkonnast. Keskmisest kriitilisemad on ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes eakamad või kõrgema haridusega respondendid.

Sõjaväkke mittesobivate noormeeste rakendamist asendusteenistuses, näiteks päästetöödel või keskkonnakaitses hindab 80% elanikest vajalikuks ning 18% ebavajalikuks. Vaadeldava perioodi (2006-2010) jooksul on elanike suhtumine
asendusteenistusse muutunud üldjoontes pooldavamaks. Valdav osa elanikest on nõus ka sellega, et ka nõrgema füüsilise ettevalmistusega noormehed peaksid läbima ajateenistuse, kuid seda neile sobiva koormusega.

Olulisemate eesmärkidena, mida peaks täitma noormeeste kohustuslik ajateenistus ja reservarmee, nimetati kõige sagedamini militaarsete oskuste õpetamist ning oskust tegutseda tsiviilhädaolukordades. Samu eesmärke peeti kõige sagedamini olulisimaks ka varasemates uuringutes.

Kaitseliidu kuvand ja eesmärgid

Kaitseliidu peamisteks eesmärkidest peetakse osalemist Eestis toimuvate õnnetuste ning katastroofide likvideerimisel, esmase sõjalise väljaõppe andmist reakodanikele ning osalemist siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel.