2011. aasta oktoobris viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Varasemad küsitlused on toimunud kümne aasta jooksul kaks korda aastas.

Käesoleva   uuringu   üheks   uuenduseks   oli   elanike   üldiste   Eesti   riigiga   seotud   hoiakute kaardistamine. Elanikest on olnud kunagi Eesti riigi üle uhked 86% ja riigis pettunud 89%. Uhkuse tundmist  ilmneb  mõnevõrra  harvemini  kui  pettumist:  pidevalt  või  küllalt  sageli  on  uhke  olnud 23% ja pettumust tundnud 40% eestimaalastest. Euroopa Liitu kuulumise üle on uhkust tundnud 63% ja NATO liikmelisuse üle 57% elanikest. Pidevalt või sageli tunneb sel viisil EL-iga seoses 19% ja  NATO-ga  seoses  23%.  Eestikeelsed  vastajad  on  mitte-eestlastest  tunduvalt  positiivsemalt meelestatud nii Eesti riigi kui NATO-sse kuulumise suhtes.

Uuritud  kümne  institutsiooni  seast  usaldatakse  kõige  enam  Päästeteenistust  (Eesti  15-74-aastasest elanikkonnast usaldab 92%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide usaldamise pingereas   politsei   (78%),   Kaitsevägi   (76%),   Kaitseliit   (67%)   ja   president   (64%).   Võrreldes augustikuise  uuringulainega  hakkab  silma  institutsioonide  usaldusväärsuse  langus.  Enamikke institutsioone (v.a Euroopa Liit) usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.

Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud. Suisa 92% elanikkonnast peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 58% kindlasti vajalikuks (antud näitaja on eestlaste seas 66% ja mitte-eestlaste seas 39%). Vanuse lõikes on selles küsimuses kõige vähem soosivad noored (15-29-aastased), kellest peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 85%. Ise Kaitseväega kokku puutunud noored näevad
ajateenistuse läbimiseks suuremat vajadust kui nende ülejäänud eakaaslased.

Eesti  riigi  peamiseks  julgeolekutagatiseks  peetakse  jätkuvalt NATO-sse  kuulumist  (65%  nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Olulisteks julgeolekut tagavateks teguriteks on elanike hinnangul  veel  Euroopa  Liitu  kuulumine (31%),  koostöö  ja  heanaaberlikud suhted  Venemaaga (30%)   ning   Eesti   iseseisva   kaitsevõime   arendamine   (30%).   Sarnaselt   varasemale   panevad eestikeelsed  vastajad  rõhku  ennekõike  NATO-sse  kuulumisele  (77%;  mitte-eestlastest  38%), muukeelsed  elanikud  aga  näevad  peamise  julgeolekugarantiina  koostööd  ja  heanaaberlikke suhteid Venemaaga (50%; eestlastest 22%).

Elanike  valmisolek  isiklikult  kaitsetegevuses  osaleda  on  endiselt  madalam  kui  riigi  tasandil relvastatud  kaitsetegevuse  pooldamine.  Võõrriigi  rünnaku  korral  peab  relvastatud  vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 73%, ise oleks aga valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 54% elanikest (augustis 63%). Muukeelsete elanike valmisolek kaitsetegevuses osaleda on jätkuvalt märksa madalam kui eestlastel (37% vs 62%).

Praeguse ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse ja palgaarmee vahel valides eelistab ligikaudu  2/3  elanikest  (63%)  praeguse  korralduse  juurde  jäämist.  Üleminekut  palgaarmeele pooldab  iga  neljas  eestimaalane  (25%).  Eestikeelsed  elanikud  soosivad  valdavalt  ajateenistusel põhinevat   üldist   kaitseväekohustust   (73%),   mitte-eestlastest   elanikkonna   arvamused   aga jagunevad siinkohal ligikaudu pooleks.

Iga  teine  eestimaalane  (52%)  leiab,  et  Eesti  kaitsejõudude  üksused  peaksid  vastavalt  oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Kui eestlaste seas on ülekaalus välismissioonidel osalemist  pooldav  suhtumine,  siis  enamik mitte-eestlastest selleks vajadust  ei näe  (60%  vs  35%).  Sarnaselt  varasemale  peetakse  rahvusvahelistel  operatsioonidel  osalemist vajalikuks   ennekõike   kahel   põhjusel:   osalemine   annab   meie   sõduritele   vajaliku   reaalse lahingukogemuse ja tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi.

Afganistani  missiooni  kuvand  on  elanike  silmis  küllaltki  mitmetahuline  ja  kohati  vastuoluline. Inimestel  on  selgelt  positiivne  hoiak  Eesti  kaitseväelaste  professionaalsuse  suhtes,  aga  samas tuntakse  muret  meie  kaitseväelaste  ohutuse  pärast  ning  ei  olda  eriti  kindlad  Afganistani missiooni   vajalikkuses   ja   tulemuslikkuses.   Eestikeelse   elanikkonna   suhtumine   Afganistani missioonil osalemisse ja operatsiooni tervikuna on märksa pooldavam kui mitte-eestlastel.