Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

Eelarvestrateegias esitatakse järgneva nelja aasta kavandatud eelarvepoliitilised põhimõtted, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos, ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Sõjalise kaitse tegevuskava alusel koostatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala sisend riigi eelarvestrateegiasse.

Iga-aastane eelarve koostatakse riigi eelarvestrateegia järgi. Kaitse-eelarve suurus ehk Kaitseministeeriumi valitsemisala piirsumma on Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud. Kaitse-eelarve koostamisel ja liigendamisel lähtutakse nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kindlaks määratud suhtarvudest.

Kaitsekulutused moodustasid NATOga liitumise aastal (2004) 1,51% SKTst. Pärast seda suurenes küll oluliselt eelarve maht, kuid osakaaluna SKTst vähenes see kuni 2007. aastani. 2006. aastal moodustasid kaitsekulutused 1,41% SKTst.

Alates 2007. aastast hakkas kaitsekulutuste osakaal SKTst tõusma. 2008. aasta kaitsekulutuste osakaal SKTst moodustas 1,82%.

2009. aastal võeti vastu kaks negatiivset lisaeelarvet. Kolmas kärbe kinnitati valitsuse tasandil, kuid lisaeelarve seadusena seda vastu ei võetud. Pärast kolmandat kärbet olid kaitsekulud 2009. aastal 256,02 miljonit eurot, moodustades 1,85% SKTst. Võrreldes 2008. aastaga vähenes kaitse-eelarve 37,63 miljonit eurot.

2010. aastal vähenesid kaitsekulud 248,86 miljoni eurole, osakaal SKTst langes 1,72%-ni.

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2011. aasta eelarve suurenemine on seotud SKT kasvuga 2011. aastal. Kaitsekulude mahuks SKTst on arvestatud 1,9%. Aluseks on võetud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi SKT väärtus jooksevhindades.

2011. aasta eelarves on kaitsekulud 279,95 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 31,08 miljoni euro võrra suurem.

Olulisemate investeeringutena on kavandatud: Ämari Lennubaasi renoveerimine; harjutusväljakute renoveerimine; 3D keskmaa radari ehitus Muhumaal; haubitsate, radarite, autotranspordi remondihall Tapa väljaõppekeskuses; kasarmu ehitus Tapal ajateenijate majutamiseks.




22. jaanuaril 2009. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus „Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018”, mis seob strateegilisel tasandil seatud eesmärgid keskpika perioodi arendustegevuse ja investeerimisotsustega. Arengukava näeb ette, et järgmise kümnendi jooksul kulub hangetele ja ehitustegevuse rahastamisele keskmiselt umbes 40% kaitse-eelarvest. 60% kaitse-eelarvest kulub Kaitseväe ja Kaitseliidu igapäevaste tegevus- ja personalikulude katteks.

Aastatel 2004–2007 vähenes kaitsekuludest suhtarvuliselt nii personalikulude kui ka majandamiskulude osakaal. Kaitseotstarbelise erivarustuse hanked suurenesid samas nii suht- kui ka absoluutarvudes. 2008. aastal moodustasid Kaitseministeeriumi peamistest kululiikidest personalikulud 25%, mis on võrreldes teiste NATO-riikidega suhtarvuliselt üks väiksemaid kuluartikleid. Kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks eraldas Eesti aastatel 2004–2008 keskmiselt veidi enam kui viiendiku kaitse-eelarvest. Investeeringud infrastruktuuri arendamisse moodustasid keskmiselt ligi kuuendiku kaitse-eelarvest.

2011. aastal moodustavad personalikulud 24% kaitsekuludest, majandamiskulud 21% ning investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 35%