Kaitseministeeriumi üks suuremaid töövaldkondi on riigikaitselised ehitusobjektid. Igal sõduril ja ajateenijal peab olema kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned koos korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega. Üks sõdur vajab selleks 33 eri nimetusega objekti.

Kaitseministeeriumi ülesandeks on suunata, koordineerida ja korraldada oma valitsemisalas olevate maa-alade planeerimist, ehitiste projekteerimist ja ehitamist ning valitsemisala keskkonnaalast tööd.

2009. aastal investeeriti kaitseväele vajaliku infrastruktuuri arendamisse 326 miljonit krooni, millest ehituseks või rekonstrueerimiseks on planeeritud 282 miljonit krooni.
 

---

Kaitseministeeriumi selle aastakümne mahukaimaks ehitusprojektiks on Jägala sõjaväelinnaku ehitamine. Sõjalise kaitse arengukava järgi paiknevad Jägalasse ümber Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon. Jägala sõjaväelinnaku ehitamisest lähemalt »
 

---

Ämari Lennubaasi ehitamine ja renoveerimine on esimene suurem NATO investeering Eestis. Ämari Lennubaasi renoveerimisest lähemalt »

---

Kaitseministeerium tegeleb kaitseväe harjutusväljade ehitamise ja arendamisega. Kaitseväe harjutusväljadest lähemalt »
 

---

Pärast Kaitseliidu seaduse jõustumist 1999. aastal on kaitseministeeriumi valitsemiselt Eesti Vabariigi omandist Kaitseliidu omandisse antud 59 objekti. Kaitseliidule vara tagastamisest lähemalt »
 

---