Kaitsealane abi on sihtriigi riigikaitse arenguks antav materiaalne abi või oskusteave, mille jagamisel lähtutakse Eesti arengukoostöö üldistest põhimõtetest ja julgeolekupoliitilistest kaalutlustest.

Kaitsealane abi on enamasti suunatud julgeolekusektori reformi toetamiseks ning võib olla arvestatav ametliku arenguabina. Kaitseministeeriumi haldusalas lähtutakse abikäepoliitika elluviimisel kaitseministri 2008. aasta kevadel kinnitatud kaitsealase abikäepoliitika alustest, kus meie prioriteetsed sihtriigid on Afganistan, Georgia, Montenegro ja Ukraina.

Kaitsealase abi programmidega on aktiivselt tegeldud alates 2000. aastate algusest. Oleme toetanud sihtriikide õppurite õppimist Balti Kaitsekolledžis, korraldanud nõustamisvisiite nii Eestis kui ka sihtriikides. Ennekõike tunnevad sihtriigid huvi meie eduka NATO-integratsiooniprotsessi ja kaitsevaldkonnas elluviidud reformide vastu, ent viimasel ajal on järjest rohkem ilmutatud huvi ka aktuaalsete arengute vastu, näiteks küberkaitse vallas.

Lisaks kahepoolsetele tegevustele kasutab Eesti abikäepoliitika teostamiseks mitmepoolseid rahvusvahelisi programme, eriti mitmesuguseid NATO algatusi partnerriikide toetamiseks. Samuti toetame Genfis tegutsevate julgeolekusektori reformi nõustavate institutsioonide tööd, nagu Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskus (DCAF) ja Genfi Julgeolekupoliitika Keskus (GCSP).

Üks edukam kaitsealase abi mitmepoolne koostöövorm on Põhjala-Balti initsiatiiv, mille raames nõustatakse Ukraina kaitseministeeriumi ametnikke ja viiakse ellu eri projekte Lääne-Balkanil (Eesti osaleb koos Norra ja Taaniga Montenegro kaitseministeeriumi reformi ja NATO-integratsiooni alases nõustamises). 2009. aasta esimesel poolel otsustati Põhjala-Balti initsiatiivi laiendada ka Georgiasse.