Kaitsejõudude harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse kaitseväe, Kaitseliidu ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevate sõjaväeliselt korraldatud üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi, lõhkamistöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.
Tänasel päeval on Eestis asutatud kuus harjutusvälja – Kaitseväe Keskpolügoon, Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga ja Männiku harjutusväljad. Harjutusväljade peamine ülesanne on kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine. Harjutusväljade asukohad on määratud lähtuvalt väljaõppekeskuste paiknemisest ja vajadusest tagada väljaõppekeskustele väljaõppevõimalusena kuni rühma suuruse üksuse lahinglaskmiste läbiviimise võimalus.
Harjutusväljade kasutamine
Kaitseväe harjutused toimuvad kaks korda aastas 3–5 päeva korraga. Liikumispiirangud kehtivad ainult harjutuste toimumise ajal – kõige rohkem kokku kuni kümme päeva aastas.
Harjutusaladele ei kavandata üldjuhul püsivaid ehitisi, välja arvatud need alad, kus harjutuste jälgimiseks ja ohutuse tagamiseks on vaja vaatetorni. Rajatavad vaatetornid sarnanevad linnuvaatlustornidega.
Harjutusala piirkonna elanikele antakse võimalikult vara teada harjutuste toimumise ajagraafik ning ülevaade kavandatavast tegevusest. Harjutuste toimumisest tuleb eelnevalt ja mitmekordselt teavitada nii omavalitsust, kus harjutusala asub, kui ka naabervaldade omavalitsusi.
Vastavalt vajadusele peetakse enne harjutusi konsultatsioone Lennuameti, Veeteede Ameti, Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga. Harjutusalade esmakasutamise ajal on soovitatav läbi viia müra- ja vibratsiooniseire. Kui harjutused toimuvad külmal ajal, on väga tähtis viia läbi hüljeste poegimispaikade seire.
Arendusprogrammis määratakse kindlaks piirkonnad, kus merele suunatud õppusi on võimalik korraldada, ning tingimused, mida tuleb õppuste eel ja ajal järgida.
Sotsiaalmeedia