Relvastushangete peamisteks suundadeks on viimastel aastatel olnud kaitseväe jalaväerelvastuse ajakohastamine, moodsa õhutõrjevõime loomine ja meremiinitõrjevarustuse uuendamine.


Jalaväerelvastuse ajakohastamine

Aastatel 2006–2009 tegeleti Eesti jalaväerelvastuse ajakohastamisega küllaltki intensiivselt. Eesti sõdurite lahinguvõime on selgelt paranenud tänu nüüdisaegse relvastuse – püstolite, püsside, kuulipildujate, granaadiheitjate, laskemoona, samuti sihtimis- ja vaatlusseadmete ning muu – hankimisele.

Eesti kaitseväe relvastusse jõudsid 2006.–2007. aastal uued nüüdisaegsed relvad: Saksa Heckler&Koch-i püstolid USP, Itaalia firma Benelli pumppüssid ja Soome firma Sako 8,6-mm snaipripüssid. Norra kaitseväe varudest hangiti soodsalt 12,7-mm raskekuulipildujad Browning M2 ning osa neist varustati uute aluste ja sihikutega ning Inglismaalt tellitud kiirvahetusraudadega. 2008. aasta algupoolel jõudsid kohale 12,7-mm snaipripüssid Hecate-II koos lisavarustusega. 2007. aastal korraldati kolme Balti riigi ühishange 84-mm granaadiheitjate moodsale laskemoonale ning selle osatarned toimuvad 2008.–2010. aastal. Selle ühishankega omandatud kogemusi saab kasutada ühisostude kavandamisel tulevikus.

2008. aastal teostus Eesti esimene suurem projekt automaatide Galil ja AK4 moderniseerimiseks. Nende relvade nüüdisajastamiseks telliti neile USA ja NATO standarditele vastavad rakised ning nendega ühilduvate alustega moodne lisavarustus – punatäppsihikud, taktikalised lambid, summutid, samuti 40-mm granaadiheitjad jm. Koos öönägemisseadmetega tõstab see oluliselt Eesti jalaväelaste lahinguvõimet. Sõdurite varustamine moodsa öönägemistehnikaga on samuti üks prioriteetidest. Kaitseväes ja missioonidel on osa sellest tehnikast juba kasutusel. 2009. aastal saabusid USAst uued partiid öönägemisseadmeid. Kõik see kokku (moodsad ja moderniseeritud relvad, sihikud, vaatlusseadmed, laskemoon, väljaõppevarustus ja varuosad) võimaldab tänapäevasel tasemel varustada tuhandeid Eesti sõdureid ja eriti missiooniüksusi, suurendades sellega tunduvalt nii nende võitlusvõimet kui ka ellu- ning terveksjäämise tõenäosust.

2009. aasta septembris anti jalaväeüksustele üle uus tankitõrjesüsteem (C90-CR), mis hangiti Hispaania firmalt Instalaza. Tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud tankitõrjerelvadega, mis võimaldavad tulenevalt erinevat tüüpi laskemoonast lasta soomustatud ja soomustamata liikumisvahendeid ja mitmesuguseid statsionaarsed kaitserajatisi. Tankitõrjesüsteem on juba kasutusel Afganistanis viibivate missiooniüksuste relvastuses.


122-mm haubitsate hange

Eesti maaväe tulejõu suurendamiseks on sõlmitud leping Soome kaitseministeeriumi ja kaitseväega 122-mm välihaubitsate ja nende laskemoona hankimiseks. Lisaks 155-mm Saksa haubitsatega FH70 suurtükiväegrupile on kavas luua ka teine suurtükiväegrupp, millele 122-mm relvasüsteemi hankimine võimaldab avardada 155-mm relvasüsteemile kavandatud ülesandeid. Seega ei suurene mitte lihtsalt suurtükkide arv, vaid suurtükivägi saab juurde uusi võimeid. Ühtlasi võetakse relvastusest maha vanemad, omal ajal samuti Soomest saadud 105-mm haubitsad, mida kasutati eeskätt väljaõppeks.

Praeguseks on 122-mm relvad juba jõudnud Eesti kaitseväkke ning tehakse ettevalmistusi relvasüsteemi kasutuselevõtuks.


Õhukaitse arendamine

Kontroll oma maa õhuruumi üle on tänapäeval iga riigi peamisi, kuid samas ka kallimaid riigikaitselisi eesmärke. Õhukaitsest sõltub suuresti kõigi teiste väe- ning relvaliikide tõhusus. Eesti on loonud õhukaitse ühe olulisema osa, õhuseiresüsteemi, ning arendab seda täiendavate radarihangete kaudu edasi. Samuti on käivitatud õhukaitse teise tugisamba, moodsa õhutõrjevõime saavutamine. Selleks hangitakse õhutõrjedivisjonile kaasaegne lühimaa-õhutõrjerelvastus.

Vabariigi Valitsus tegi oma 2006. aasta novembris tehtud korraldusega kaitseministeeriumile ülesandeks alustada läbirääkimisi soodsaima pakkujatega – firmadega MBDA France ja SAAB Microwave Systems. Leping allkirjastati veebruaris 2007. Tarnitav õhutõrjesüsteem sisaldab kõiki õhuruumi lähikaitsmiseks vajalikke osi, sh Mistral-tüüpi rakette ja nende laskeseadmeid, radareid, väljaõpet ning muud vajalikku.

Kogu hangitav õhutõrjesüsteem on ühendatud üheks tervikuks moodsa sidesüsteemi abil. Kuna tänapäeva õhutõrje nõuab ülitihedat koostööd ning koordineerimist õhuväe ja maaväe vahel, võimaldab see süsteem õhukaitseks vajalikku informatsiooni vahetada otse NATO hävitajate, luurelennukite ja staapidega.

Lisaks õhutõrjesüsteemi ostmisele sisaldab kõnesolev leping veel teistki, Eesti majandus- ja teadustegevust soodustavat mõõdet. Hanke võitnud firma on kohustatud hanke mahust sõltuva summa tagasi investeerima Eesti majandusse. Investeering võib realiseeruda kas teadus- ja arendustegevuse, allhangete või otseinvesteeringute näol. Kaitseministeeriumi eesmärk on suunata vastuostukohustusest tulenevad investeeringud kõrge lisandväärtusega tehnoloogiat või teadus- ja arendustegevust sisaldavatesse majandusharudesse. Seega pole tegu pelgalt relvastuskulutustega, vaid laiema programmiga, millel on ka tsiviiltegevust toetav kandepind.

Areng jätkub ka Eesti radarisüsteemide osas, edukaks näiteks on ühishange Soomega, mis andis olulist kokkuhoidu.