Relvastuskontrolli eesmärk on reguleerida riikide käitumist, et stabiliseerida globaalset ja regionaalset julgeolekukeskkonda, vähendada juhusliku sõja puhkemise riski ning pöörata tähelepanu eri relvaliikide kasutamisest tingitud võimalikele humanitaarmõjudele.

Relvastuskontrolli meetmeteks on riikidevahelise usalduse ja läbipaistvuse suurendamine sõjalistes küsimustes, teatud relvade ja sõjapidamisviiside kasutamise piiramine või keelustamine, teatud relvaliikide piiramine, vähendamine või hävitamine, teatud sõjaliste tegevuste ennetamine ning relvajõudude paigutamise reguleerimine.

Eesti on ühinenud mitme rahvusvahelise relvastuskontrollilepinguga ja täidab ka muid rahvusvahelisi relvastuskontrolli kohustusi. Kaitseministeeriumi relvastuskontrollialane töö toimub peamiselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raamistikus, samuti Euroopa Liidu ja NATO raames.

Lepingutest ja kokkulepetest oleme liitunud:

• OSCE Viini dokumendiga 1999;
• avatud taeva lepinguga;
• OSCE käitumiskoodeksiga;
• jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga;
• ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooniga ning Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga.

Eesti relvastuskontrollialased õigused ja kohustused hõlmavad lisaks rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel osalemisele ja Eesti seisukohtade esindamisele ning iga-aastaste tegevusaruannete ja informatsiooni edastamisele ka muid praktilisi väljundeid, nagu kontrollvisiitide korraldamine teiste OSCE riikide sõjaväeosadesse Viini dokumendi 1999 alusel ning teiste riikide visiitide vastuvõtmine Eestis või avatud taeva lepingu raames vaatluslendude vastuvõtmine Eestis või nende korraldamine teiste lepinguosaliste territooriumi kohal.