Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis tähendab, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused. Reservarmee on väheste ressurssidega riigile sobivaim ja ökonoomseim riigikaitse vorm.

Reservarmee eeliseks on selle tihe side riigi kodanikega, sest enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. Üldise ajateenistuskohustuse kaudu antakse reservväelastele kaitseväeline baasharidus. Juba ajateenistuse jooksul alustatakse allüksuste (jagu, rühm, kompanii) koostöö harjutamist. Reservarmee on kergelt mobiliseeritav, sest reservis ei ole mitte üksiksõdurite mass, vaid juba koos tegutsemist harjutanud allüksused, mis koondatakse vajadusel kiirelt suuremateks üksusteks.

Reservväelane

Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervisliku seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kõlblikuks kaitseväeteenistuseks ning arvatud kaitseväe reservi. Reservis ollakse kuni 60-aastaseks saamiseni.

Enamasti saadakse reservväelaseks pärast ajateenistuse lõppu ja reservis ollakse selle erialaga, mis ajateenistuse jooksul omandati. Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks.

Reservväelased jagunevad kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaajaüksuste, täiendusreserviüksuste ja määramata reservi vahel.

Isikud, kes on vabastatud ajateenistusse kutsumisest kaitseväeteenistuse seaduse § 59 lg 1 p 2 ja 3 alusel, võtab Kaitseressursside Amet reservi väljaõpetamata sõdurina.

Õppekogunemised

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada
oma sõjalisi oskusi.

Õppekogunemisele kutsumisest teatab kaitseringkond reservväelasele vähemalt 120 päeva ette. See ei laiene vabatahtlikult reservväelaste õppekogunemisest osavõtjale ning olukorras, kus Vabariigi Valitsus on lähtuvalt riigikaitselisest vajadusest langetanud otsuse kutsuda reservväelased õppekogunemisele. Õppekogunemised viiakse läbi väeüksuses või kaitseväe õppeasutuses. Kutse õppekogunemisele toimetatakse reservväelasele kätte kas posti teel, avaldatakse ajalehes või ringhäälingus.

Õppekogunemisele kutsutud reservväelasele säilitatakse tema töö- või ametikoht. Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu.