Riigikaitseõpetuse tund ei ole tavaline koolitund, juba ainuüksi seetõttu, et paljudes koolides on õpetajaks oma ala asjatundja – kaitseväelane või Kaitseliidu liige. Õpetajatena töötab ka reservohvitsere ja Kaitseministeeriumi ametnikke.

Mida õpitakse?
See tund annab õpilastele võimaluse mõista oma riiki, riigi väärtusi ning enda kohust riigi kodanikuna.

Riigikaitseõpetuse kursuse pikkus on 70 õppetundi, millest 35 toimub klassiruumis ning ekskursioonidel ning 35 praktilises välilaagris.

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, st teoreetiline käsitlus tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest, vaheldub praktilise ülevaatega relva- ja riviõppest, topograafiast ja esmaabist ning keskkonnakaitsest kaitsejõududes.

Miks riigikaitseõpetust on vaja?
Riigi kaitsmine pole pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid Põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. Selle väljundiks ei pruugi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades.

Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine. Pigem on õppeaine eesmärk isamaaline kasvatus, oma riigi austamine ning õpilaste teadlikkus Eesti riigikaitse eesmärkidest.

Riigikaitse on eri eluvaldkondadega tihedalt seotud, mistõttu saavad kursusel osalejad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida neil igapäevaselt vaja võib minna ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel.

Millal alustati riigikaitse õpetamisega?

Riigikaitseõpetust õpiti Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda. Noorte riigikaitseline ettevalmistus algas ka sel ajal gümnaasiumiastmel, kuid toona oli sihiks anda lõpetajatele ettevalmistus, mis vastab noorsõduri 2-kuulisele õppekavale. Esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid toimusid 1927. a oktoobris. Esimestel aastatel seisti silmitsi mitme majandusprobleemiga, sest soetada tuli kogu õpetamiseks vajalik inventar. Kui koolidel oli peamiseks probleemiks õpetuse läbiviimiseks sobilike ruumide leidmine ja relvade paigutamine kindlatesse hoiukohtadesse, siis lastele valmistas muret talviseks väliõppuseks vajalike rõivaste ja jalanõude hankimine. 1930. a nimetati „sõjaline kasvatus ja õpetus” ümber „riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks” ning 1934. a sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus keskkooli esimese kahe klassini. Samuti suurendati õppetöö mahtu ühelt tunnilt nädalas kahele tunnile nädalas. 1933. a valmis esimene Riigikaitseõpetuse õpik.

 
Nõukogude okupatsiooni ajal õpetati koolides sõjalist algõpetust, millel on nüüdisaja demokraatlikku ühiskonda sobiva riigikaitseõpetusega vähe ühist.

Riigikaitseõpetus hakkas koolidesse tagasi jõudma 1990. a keskel ja seda paljuski tänu entusiastidest õpetajatele. Tänaseks on riigikaitseõpetust õpetavate koolide hulk tõusnud 132-ni.

Kuidas see Kaitseministeeriumiga seotud on?
Riigikaitseõpetus ei kuulu üldhariduskooli kohustuslike õppeainete hulka, tegu on valikõppeainega. Seetõttu peab Kaitseministeerium oma kohuseks toetada riigikaitseõpetuse õpetamise kasuks otsustanud koole õppeaine elavdamiseks vajalike õppevahendite muretsemisel. Kaitseministeerium andis 2003. aastal välja ka riigikaitseõpetuse õpiku ja 2006. aastal õpiku teise trüki. 2012. aasta alguses ilumub täiesti uus riigikaitseõpetuse õpik.

Igal riigikaitseõpetust õpetaval koolil on võimalik Kaitseministeeriumist taotleda riigieelarvelisi vahendeid riigikaitse tundide läbiviimiseks ning õppelaagrite ja ekskursioonide korraldamiseks.

Aastate jooksul on Kaitseministeeriumi toetusel koolid soetanud orienteerumise, esmaabi ja relvaõppe läbiviimiseks vajalikke õppevahendeid ning sisustanud õppeklasse ajalooliste kaartidega. Kaitseministeerium abistab riigikaitseõpetuse õpetamisest huvitatud koole ka sobiva riigikaitseõpetaja leidmisel.

Kaitseministeerium peab oma kohuseks ka äsja alustanud riigikaitseõpetuse õpetajate koolitamist ja olemasolevate õpetajate kvalifikatsiooni tõstmist läbi riigikaitse-alase täiendkoolituse. Nii on aastate jooksul traditsiooniks saanud igasügisene riigikaitseõpetajate täienduskursus, mille käigus saavad õpetajad ennast kursis hoida muutustega kiiresti arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Koostöös Tallinna Ülikooliga on korraldatud mitmel aastal riigikaitseõpetuse õpetaja kursus, kus saavad ennast täiendada nii riigikaitseõpetajatena tegutsevad pedagoogid kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes valivad kursuse oma lisaerialaks.

Kõige selle eesmärgiks on, et riigikaitseõpetus oleks huvitav, populaarne ja mainekas valik õppeaine, mida sooviks oma kooli nii omavalitsus, kooli juhtkond kui ka õpilased ja nende lapsevanemad. Kaitseministri ning haridus- ja teadusministri poolt 22. mail 2008 allkirjastatud riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammis 2008–2013 võeti eesmärgiks luua võimalikult soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.

Uuringud näitavad, et riigikaitseõpetus on noorte hulgas populaarne. Taasiseseisvunud Eesti riigikaitse on umbes sama vana kui praegused gümnasistid. Nad on kasvanud samal ajal ja koos. Uuringud näitavad, et noored mõistavad, et riigi kaitsmine ei alga siis, kui vaenlane on juba väravas, vaid ettevalmistusest ja valmisolekust. Noorte aktiivne osalemine riigikaitseõpetuses on märk sellest, et nad mõistavad, et ka neil on oluline osa oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel.

Kontakt
Reelika Semjonov, tel 7170229, reelika.semjonov[ät]kmin.ee
Mari-Liis Mänd, tel 7170263, mari-liis.mand[ät]kmin.ee