Kaitseministeerium Copyright (c) 2012 Kaitseministeerium http://www.mod.gov.ee/ Kaitseministeeriumi uudiste RSS voog et Thu, 17 May 2012 11:13:00 +0300 <![CDATA[Reinsalu kohtus USA asevälisministriga]]> Wed, 16 May 2012 09:50:08 +0300 Kaitseminister Urmas Reinsalu kohtus täna USA asevälisminister William Burns’iga, kellega räägiti peamiselt eesseisvast NATO Chicago tippkohtumisest ning USA ja Eesti kaitsekoostööst.
„Peame Chicagos maailma avalikkusele kinnitama, et NATO jääb ka edaspidi maailma võimsamaks kaitseliiduks, mis tagab rahu ja stabiilsuse nii Euroopale kui Põhja-Ameerikale,“ ütles kaitseminister.

Reinsalu kinnitas kohtumisel Burnsiga, et Eesti eraldab alates sellest aastast kaitse-eelarveks 2 protsendi sisemajanduse kogustoodangust. „See tagab meie riigikaitse stabiilse ja pikaajalise arengu ning tõstab teisalt meie tõsiseltvõetavust ja sõnaõigust rahvusvahelisel tasandil,“ ütles kaitseminister.

Kohtumisel arutati ka Afganistani operatsiooni tulevikuga seotud küsimusi. „Eesti kaitsevägi on valmis jätkama koos Suurbritannia ja USA-ga Afganistani operatsioonil kuni 2014. aasta lõpuni, mil riigi julgeoleku tagamise võtavad üle Afganistani enda julgeolekujõud,“ kinnitas kaitseminister Reinsalu.

USA asevälisminister Burns tunnustas Eestit kaitse-eelarve senise taseme ning Afganistani märkimisväärse panuse eest. „Eesti suhtub tõsiselt nii enda kui ka liitlaste julgeolekusse ning on sellega muutunud tõeliseks eeskujuks ka teistele NATO riikidele,“ ütles asevälisminister Burns.

Samuti tänas Reinsalu USA-d toetuse eest Balti riikide õhuturbe alalise lahendi saavutamisel.

Tallinna külastav USA asevälisminister Burns kohtus eile ka Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Täna kohtub Burns veel välisminister Urmas Paetiga ja külastab Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Reinsalu: minu kohus on jätkata reforme]]> Mon, 14 May 2012 17:33:03 +0300 Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles täna ametisse asudes, et tema kohuseks on jätkata eelmiste kaitseministrite alustatud reformidega.
Kaitseminister ütles ministeeriumi suures saalis toimunud aktusel, et kaitsevaldkond ei vaja revolutsiooni, vaid evolutsiooni, kuna see on Jaak Aaviksoo ja Mart Laari juhtimisel eelnevatel aastatel arenenud õiges suunas.

„Küll aga on minu kohuseks jätkata eelmiste kaitseministrite alustatut ja minna edasi vajalike reformidega – uue kaitseväeteenistuse seaduse ja Kaitseliidu seaduse menetlemisega Riigikogus ning riigikaitse 10-aastase arengukava väljatöötamisega,“ ütles värske minister.

Seejuures tuleb Reinsalu sõnul tagada, et kaitsevaldkonnale usaldatud kaks protsenti  sisemajanduse kogutoodangust oleks kasutatud sihipäraselt, säästlikult ja efektiivselt.

„Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkond moodustavad suurepärase meeskonna, kelle ekspertiisile ja professionaalsusele saan ministritöös toetuda,“ sõnas kaitseminister.

Samuti andis Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran aktusel uuele ministrile üle nimelise jalgpallisärgi numbriga 14, mis tähistab tänast kuupäeva ning taasiseseisvunud Eesti 14. kaitseministrit.
]]> <![CDATA[Kaitseministeerium toetab kaitsealaseid doktoritöid]]> Mon, 14 May 2012 10:26:19 +0300 Kaitseministeerium kuulutab välja kaitsealaste doktoritööde stipendiumikonkursi, kus võivad osaleda 2012. aastal õpinguid alustanud Eesti ja välisülikoolide doktorandid.
Kaitseministeerium annab välja kuni kolm stipendiumi, millest vähemalt üks on määratud loodus-, täppis- või tehnikavaldkonnas õppivale doktorandile. Ühe stipendiumi kogusuuruseks on 48 000 eurot, mida makstakse doktoriõppe nominaalaja vältel aheltoetusena.
 
Konkursi eesmärgiks on toetada perspektiivikaid noorteadlasi kaitsealaste teadusuuringute läbiviimisel, tekitamaks jätkusuutlikku teaduspädevat järelkasvu Eesti riigikaitsele olulistes uurimisvaldkondades. Konkursil osaleva doktorandi õpingud ja teadustöö teema peavad olema seotud riigikaitsevaldkonnale olulise uurimissuunaga, mille arengu toetamine on kooskõlas Eesti Kaitseväe pikaajaliste vajaduste ja Kaitseministeeriumi strateegiliste huvidega.
 
Kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul tuleks Eesti noorteadlaste doktoriõppe toetamist nagu ka riigikaitselise suunitlusega teadustööde läbiviimist käsitleda laiapõhjalise riigikaitse kontekstis. „Väga oluline on kaasata protsessi ka haritlaskonna esindajad, kelle väärtuslike teadmiste rakendamine ja uuenduslike ideede elluviimine arendab ja tugevdab Eesti riigikaitset,“ lisas Pärnamäe.
 
Stipendiumikonkursil võib osaleda nii Eesti avalik-õigusliku ülikooli kui ka välisriigi ülikooli akrediteeritud õppekava riigieelarvelisele või riigieelarvevälisele kohale täiskoormusega 2012. aastal immatrikuleeritud doktorant, kes on Eesti Vabariigi kodanik.
 
Avalik konkurss kestab 30. maist 1. augustini 2012. Täpsem info konkursi tingimuste ja esitatavate dokumentide kohta on leitav Kaitseministeeriumi kodulehelt: www.kaitseministeerium.ee/doktorioppe-stipendiumi-avalik-konkurss
 

]]> <![CDATA[8. mail mälestatakse Teises maailmasõjas langenuid ja hukkunuid]]> Mon, 07 May 2012 15:47:54 +0300 Teisipäeval, 8. mail tähistatakse Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning mälestatakse kõiki selles sõjas langenud ja hukkunud inimesi.Algusega kell 11.45 toimub homme mälestustseremoonia Maarjamäe mälestusväljakul, kus Vabariigi Valitsuse esindajana kõneleb regionaalminister Siim Kiisler. Tseremoonia käigus asetatakse pärjad ka kõikidele Maarjamäel asuvatele Teises maailmasõjas langenute hauatähistele.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Sakse relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Mart Laar esitas peaministrile lahkumisavalduse ]]> Mon, 07 May 2012 10:30:13 +0300 Kaitseminister Mart Laar esitas peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks.


„Olen harjunud tegema tööd täie pühendumusega, praegu ma seda ei suuda. Seetõttu olen otsustanud ametist tagasi astuda,“ lausus kaitseminister.

Laar on peaministrile ja kõigile teistele headele inimestele tänulik selle eest, et nad on tema haiguse ajal olnud osavõtlikud, mõistvad ja hoolivad.

„Praegu on minu jaoks aeg keskenduda iseendale, kuid tahan ka edaspidi nõu ja jõuga riigi arengule kaasa aidata,“ ütles ta.

Lisainfo:
Rauno Veri
Kaitseministri nõunik
5340 8908

]]> <![CDATA[Kantsler Marran: Eesti jälgib tähelepanelikult sõjalisi arenguid Venemaal]]> Tue, 24 Apr 2012 13:04:00 +0300 Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ütles täna kõrgematel riigikaitsekursustel esinedes, et Venemaa sõjalise kohaloleku jätkuv suurenemine Läänemere piirkonnas rõhutab vajadust Eesti luure- ja eelhoiatusvõime tugevdamiseks.
Kantsler Marran tegi kursustel ettekande Eesti julgeolekuolukorra arengutest, väljakutsetest ning laiapõhjalisest riigikaitsest.

Eesti üldisest julgeolekuolukorrast rääkides nentis kantsler Marran, et Eesti julgeolek pole kunagi olnud nii hästi kaitstud kui täna. „Samas on meie luureasutustel hea ülevaade sellest, et Venemaa on viimasel ajal suurendanud oma sõjalist kohalolekut Läänemere piirkonnas, formeerinud uusi üksusi ja tugevdanud olemasolevaid, viinud läbi mitmeid suuri õppusi ning oluliselt täiendanud relvastust,“ nentis kantsler Marran.

Kantsleri sõnul tekitavad sellised arengud arusaadavalt küsimusi. „Oleme koos liitlastega sellest teadlikud ning arvestame seda oma kaitseplaneerimises. Jälgime ka edaspidi tähelepanelikult oma naabruses toimuvat, oleme jätkuvalt rahvusvahelisel areenil aktiivsed, konsulteerime oma liitlastega ning jätkame oma luure- ja eelhoiatusvõime arendamist,“ sõnas Marran.

Pühapäeval Läänemaal Roostal alanud XXVI Kõrgemate Riigikaitsekursuste jooksul saavad kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast. Samuti käsitletakse rahvusvahelist kaitsealasest koostööd, Eesti kaitseinvesteeringuid, sisejulgeolekut ning riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud üle 1100 inimese erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Roostal algavad XXVI Kõrgemad Riigikaitsekursused]]> Mon, 23 Apr 2012 12:47:04 +0300 Täna algavad Läänemaal Roostal XXVI Kõrgemad Riigikaitsekursused, kus keskendutakse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.
Kuue päeva jooksul saavad kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast. Samuti käsitletakse rahvusvahelist kaitsealasest koostööd, Eesti kaitseinvesteeringuid, sisejulgeolekut ning riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja aruteludele osalevad kursuslased grupitöödes, et lahendada riigikaitse ja julgeolekuga seotud ülesannet.

Kursused avab esmaspäeval kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. Teiste seas esinevad kursuslastele peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher, kaitse-, välis-, sise- ja sotsiaalministeeriumi ametnikud, kaitseväe ohvitserid ja asjatundjad. Samuti toimub kursuslaste vestlusring Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Lisaks akadeemilistele loengutele külastavad kursuslased Ämari Lennubaasi, tutvuvad Paldiskis 1. jalaväebrigaadi linnakus kaitseväe ja Siseministeeriumi valitsemisala varustusega ning külastavad Paldiski sadamas Eesti Mereväe laeva. Kursused edukalt läbinutele antakse vastav tunnistus ja rinnamärk.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud üle 1100 inimese erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

Lisainfo Kõrgemate Riigikaitsekursuste kohta: http://www.kmin.ee/et/krkk


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Mereväe ülemaks saab kaptenleitnant Sten Sepper]]> Wed, 18 Apr 2012 14:10:45 +0300 Kaitseministri kohuseid täitev haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo nimetas kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase ettepanekul alates 23. juulist Mereväe uueks ülemaks kaptenleitnant Sten Sepperi.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab väeliikide ülemad ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

Sten Sepper (41) teenib Eesti kaitseväes alates 1993. aastast ning saab esimeseks Mereväe ülemaks, kes on alustanud oma kaitseväeteenistust Eesti Kaitseväes. Ta on lõpetanud Soome Riigikaitsekõrgkoolis nii mereväeohvitserikursuse kui ühend- ja kindralstaabiohvitseri kursuse ning kaitsnud samas magistrikraadi.

Kaptenleitnant Sepperil on pikk meresõidu kogemus, ta on teeninud Mereväes mitme laeva komandörina, Miinilaevade Divisjoni ülemana, Mereväe Staabi operatiivosakonna ülemana ja Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ülemana. Praegu teenib kaptenleitnant Sepper Balti Kaitsekolledžis meresõjaoperatsioonide lektorina.

Mereväe senine ülem mereväekapten Igor Schvede jätkab pärast õpingute lõppu USA-s teenistust Kaitseväe Peastaabis.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Eesti ja Jaapan tihendavad küberkoostööd]]> Mon, 16 Apr 2012 11:46:12 +0300 Jaapanit külastav Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran kohtus Tokyos Jaapani Kaitseministeeriumi aseministri Hironori Kanazawaga ja teiste kõrgete ametiisikutega välis- ja kaitseministeeriumist.
Tegemist oli Eesti Kaitseministeeriumi esimese kõrgetasemelise visiidiga Jaapani kolleegide juurde.

Kohtumistel arutati koostööd küberkaitsevaldkonnas ja Afganistani tulevikuga seotud küsimusi ning lepiti kaitsealaste konsultatsioonide tihendamises.

Samuti otsustati kohtumisel süvendada küberkaitse-alast koostööd ning Eesti kutsus Jaapanit panustama Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse töösse ja osalema küberkaitseõppustel.

Kantsler Marrani sõnul on Jaapan üks NATO kaheksast globaalsest partnerist, kellel on kaalukas roll nii oma regioonis kui maailmas laiemalt. „Eesti ja Jaapani küberkaitsega tegelevate ametkondade ülesehitus on väga sarnane, kuid seni on kontaktid Eesti ja Jaapani küberspetsialistide vahel olnud napid. Arutasime ka küberkaitse poliitilisi ja õiguslikke aspekte erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides,“ sõnas Marran.

Lisaks käsitleti Afganistani tulevikuga seonduvaid küsimusi ning räägiti suvel toimuvast Tokyo konverentsist, mille eesmärgiks on leida rahastamisvõimalusi Afganistani olulisemate arenguprojektide tarbeks.

Visiidi raames kohtuti ka Jaapani parlamendi ülemkoja välis- ja kaitsekomisjoni esimehe Tetsuro Fukuyama ning alamkoja väliskomisjoni varasema esimehe Taro Konoga.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Tallinnas toimub NATO teaduskonverents]]> Mon, 16 Apr 2012 15:02:08 +0300 Täna algas Tallinnas NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni kolmepäevane teaduskonverents, kus käsitletakse sotsiaalmeedia rakendusi militaarkeskkonnas.
Kaitseministeeriumi ja NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (Research and Technology Organisation, RTO) korraldataval konverentsil arutletakse värskemate uuringute ja analüüside tulemuste najal sotsiaalmeedia kasutamisega seotud võimaluste ja riskide üle.

Kokku osaleb konverentsil üle 110 eksperdi NATO liikmesriikidest. Lisaks sotsiaalmeedia valdkonnas juhtriikide hulka kuuluvate USA, Kanada ja Saksamaa teadlastele esineb konverentsil ka kolm teadusuurijat Eestist, kelle ettekanded on edukalt läbinud NATO programmikomitee tiheda sõela.

Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop meenutas konverentsi avades, et sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz pidas sõja peamiseks eesmärgiks vastase tegevuse allutamist oma tahtele. „Kui 19. sajandil saavutati see peamiselt läbi puht-sõjaliste operatsioonide, siis tänapäeval toimub vastase tahte allutamine üha enam läbi elanikkonna avaliku arvamuse mõjutamise,“ nentis asekantsler Peterkop.

„Tänapäeval peetakse lahinguid avalikus ruumis ning peamiseks laskemoonaks on muutunud mitte padrunid ja mürsud, vaid aina enam sotsiaalmeedia kaudu levitatav informatsioon. Sõdasid ei võida enam see, kellel on kõige rohkem soomukeid, vaid see, kellel on kõige kvaliteetsem ja täpsem informatsioon ning kes suudab seda läbi õigete kanalite edastada,“ ütles Peterkop.

Nädala teises pooles toimub Tallinnas ka NATO RTO inimfaktorite ja meditsiinipaneeli (Human Factors and Medicine Panel) kevadkohtumine, mis toimub Eestis esmakordselt.

Paneeli põhiülesandeks on pakkuda NATO riikide relvajõududele teaduslikult usaldusväärseid uuenduslikke lahendusi erinevates valdkondades, alates sõjameditsiinist ja vaimsest tervisest kuni info- ja psühholoogiliste operatsioonide tõhususe ning sõdurite sooritusvõime suurendamiseni.

Sõjameditsiini ja kaitseväe inimfaktoriga seonduv on Eesti kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üks peamistest prioriteetidest ning Kaitseministeerium toetab Eesti ekspertide osalemist paneeli 12 töörühmas. Eesti huvisid esindab NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni inimfaktorite ja meditsiinipaneelis Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro.

NB! Fotod konverentsi avamisest: http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album1317&page=1

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[2011. aastal asus ajateenistusse 3304 kutsealust]]> Thu, 05 Apr 2012 10:53:20 +0300 Kaitseministri kohusetäitja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitas täna Vabariigi Valitsusele ülevaate kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta 2011. aastal, mille kohaselt alustas mullu ajateenistust 3304 kutsealust.
See võimaldas Kaitseväel mehitada ja välja õpetada kõik ettenähtud reservüksused. Enim kutsealuseid – 1742 – alustas teenistust 2011. aasta juulikuus, jaanuaris astus teenistusse 300 kutsealust ning oktoobris 1262.

Kaitseressursside Ameti poolt ajateenistusse 2011. aastal suunatutest olid 96% tervise poolest tegevteenistuseks kõlblikud ning vaid 4% tegevteenistuseks kõlbulikud piirangutega.

80% ajateenistust alustanud noormeestest oli vähemalt keskharidus ning 7% kõrgharidus. Seejuures oli juulikuus teenistust alustanud tulevastest jaoülematest ja autojuhtidest koguni 99,3% vähemalt keskharidusega.

Vabatahtlikult soovis ajateenistusse asuda 23% kutsealustest.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus ka sel aastakümnel reservüksuste peamise mehitamisvahendina. Samuti suurendatakse reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus- ja formeerimissüsteemi.

Aruanne riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta riigis 2011. aastal on avaldatud Kaitseministeeriumi kodulehel aadressil http://www.kaitseministeerium.ee/et/aruanded-kaitsevaeteenistuskohustuse-taitmise-kohta

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kaitseministeerium.ee ]]> <![CDATA[Aaviksoo: NATO saladuste lubade väljastamine vajab õiguslikku selgust]]> Tue, 03 Apr 2012 12:44:20 +0300 Kaitseministri kohuseid täitva haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul vajab NATO saladuste lubade väljastamine paremat õiguslikku selgust, kuid riigi julgeoleku volitatud esindaja on oma töös lähtunud Eesti seadustest ja välislepingutest.
Tänases Eesti Päevalehes ilmus artikkel, millest jääb ekslik mulje, justkui omavolitseks riigi julgeoleku volitatud esindaja (National Security Authority, NSA) NATO salajaste lubade väljastamisel Riigikogu liikmetele.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt tuleb julgeolekukontroll läbi viia ka isikute suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus Eesti riigisaladustele, kui välisleping nõuab julgeolekukontrolli läbimist. Riigikogu poolt ratifitseeritud NATO teabekaitse kokkuleppe kohaselt tuleb NATO salajasele infole juurdepääsu andmisel esmalt läbida ka julgeolekukontroll.

Seega sätestavad Eesti seadused, et kui välisleping nõuab, siis peavad kõik kodanikud julgeolekukontrolli tavapärases korras läbima ning antud juhul välisleping just seda nõuabki. Seega on riigi julgeoleku volitatud esindaja oma töös lähtunud nii Eesti seadusandlusest kui ka välislepingutest.

Kaitseministri kohusetäitja Aaviksoo sõnul on praegu küsimus kehtivate seaduste vastuolulises ja pingeid tekitavas tõlgendamises. „Koos Riigikoguga tuleb sellele juriidilisele vaidlusele leida selge lahendus, aga sellele ei aita kaasa alusetud etteheited riigi julgeoleku volitatud esindaja aadressil, kes on kohusetundlikult Eesti seadusi ja välislepinguid täitnud,“ nentis Aaviksoo.

Euroopa Liidu salastatud teabele saavad Riigikogu liikmed juurdepääsu ametikohajärgselt sarnaselt Eesti riigisaladusele.

Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne on kaitsta Eesti riigile antud salastatud välisteavet, korraldada välisriikide salastatud teabekandjate liikumist ja salastatud teabe edastamist teistele riikidele. Samuti väljastab esindaja välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele juurdepääsu võimaldavaid sertifikaate ning peab välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe põhiregistrit.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kantsler: ka valmisolek meditsiinis on osa heidutusest]]> Fri, 30 Mar 2012 15:34:16 +0300 Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran rõhutas täna tervishoiutöötajate riigikaitseseminari lõppettekandes, et ka valmisolek meditsiinivaldkonnas on Eesti riigikaitse oluliseks osaks.

Kantsler Marrani sõnul on Eesti riigikaitse põhieesmärgiks selline heidutusvõime, mis veenaks võimalikku vastast, et agressioon pole mõttekas ning agressoril on rohkem kaotada, kui võita. „Üheks heidutuse osaks peab saama ka kogu Eesti tervishoiusüsteemi valmisolek tagada igas võimalikus kriisiolukorras meditsiiniabi,“ ütles Marran.

Marrani sõnul tagab sellise valmisoleku tsiviilmeditsiiniasutuse ning kaitse-, sotsiaal- ja siseministeeriumi koostöö, mis peab toimima igapäevaselt. „Eesti riigikaitse strateegia kohaselt peab kõikide eluvaldkondade rahu- ja sõjaaegne juhtimine olema võimalikult sarnane. Me ei saa ehitada sõja ajaks teistsugust Eestit, kui see, mis meil olemas on,“ nentis kantsler.

Kantsler Marran märkis, et viimastel aastatel on Eesti kriisiaja meditsiinikorralduse parandamiseks astutud mitmeid samme. „Arstide ja õdede õppekavadesse on sisse viidud sõja- ja katastroofimeditsiini õppeaine, uus kaitseväeteenistuse seadus korrastab tervishoiutöötajate ja Kaitseväe suhteid, koostamisel on Eesti sõjaaja tervishoiukontseptsioon,“ sõnas Marran.

Ka seminaril osalenud Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim toonitas, et sõja- ja kriisiaaja tervishoiukorralduse tagamisel on erakordselt oluline sotsiaal-, sise- ja kaitseministeeriumite ja nende valitsemisalade koostöö. „Me ajame ühist asja – hakkamasaamine rahuajal on möödapääsmatu eeldus toimetulekuks ka sõjaajal,“ ütles Erlenheim.

Ida-Virumaal Sakal ning Kirde Kaitseringkonna Tapa linnakus kolm päeva kestnud tervishoiutöötajate teisel riigikaitseseminaril keskenduti sõjaaja tervishoiukorraldusele, kriisireguleerimisele ja tervishoiuasutuste rollile laiapõhjalises riigikaitses.

Seminaril osalesid teiste seas ka Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, haiglate ja kiirabide juhid ning Päästeameti esindajad.

Seminaril esinesid ettekannetega kaitse-, sotsiaal- ja siseministeeriumi ja haiglate esindajad, kaitseväelased ning päästeametnikud. Samuti tutvuti kaitseväelaste väljaõppe, varustuse ning Tapa linnaku meditsiinikeskusega.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Mart Laar on hakanud paranema]]> Fri, 30 Mar 2012 15:33:12 +0300 Tallinn, 27. märts 2012 - Kaitseminister Mart Laar taastub jätkuvalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviosakonnas insuldist. Paranemist takistanud kopsupõletik on tänaseks taandunud ja selge paranemine alanud.
Pika haigus- ja taastumisperioodi on põhjustanud kahe haiguse kokkulangemine, kuid pööre paremusele on toimunud. Laar suhtleb lähedastega, vaatab televiisorit ja loeb.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ministrite asendamise korrale täidab kaitseministri kohuseid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Mart Laari töölenaasmise täpset aega endiselt prognoosida ei saa, kuid Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul tuleb ministeerium ministri paranemiseni igapäevase tööga toime ning on Jaak Aaviksoole tänulik Mart Laari asendamise eest.

„Kaitseministeeriumi töötajad ootavad Mart Laari paranemist ning tema naasmist ministeeriumi juhtima. Seni jätkame tööd tema poolt paika pandud plaanide kohaselt,“ sõnas Marran.

Lisainfo:

Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Sõjakool kutsub koolivaheajal külla]]> Tue, 20 Mar 2012 15:59:58 +0200 Homme, 21.märtsil ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi tutvuma ohvitseriks õppimise võimalustega ning vaatama kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud fotonäitust.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Samuti on külalistel võimalik vaadata kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud fotonäitust "Kakskümmend", mis annab ülevaate kaitseväe arengust aastatel 1991-2011. Sõjakooli uksed on avatud kell 9-15, ringkäigud algavad täistundidel ja pooltundidel.

Traditsiooniliselt korraldavad Tartu kõrgkoolid kevadisel koolivaheajal koos lahtiste uste päevi, et erinevate gümnaasiumide abituriendid saaksid tutvuda edasiõppimisvõimalustega Tartus. Lisaks KVÜÕA Kõrgemale Sõjakoolile, ootavad huvilisi ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Tartu kõrgkoolide ühise lahtiste uste päeva puhul on Tallinna ja Tartu vahel sõitmas erirong ning mitmest maakonnakeskusest on tulemas eribussid. Lähem teave »

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. aprillil ja 18. mail.


Lisainfo:
Kaitseväe Peastaabi teavitusosakond
Tel 717 1084
press@mil.ee


]]> <![CDATA[Kaitsealane vastuost tõi Eestisse miljoneid]]> Fri, 09 Mar 2012 17:10:57 +0200 Täna toimus õhutõrjeraketisüsteemi Mistral vastuostuhanke lepingu pidulik lõpetamine, mille tulemusena investeeriti Eesti majandusse 15 miljoni euro ulatuses välisraha.
Tegemist on esimese kaitsealase vastuostuga, millega õhutõrjeraketisüsteemi Mistral tarnijad MBDA ja SAAB kohustusid investeerima Eesti majandusse läbi vastuostude tegemise. Reaalselt investeeriti viie aasta jooksul Eesti majandusse ligi 15 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul saime sellega kinnitust, et Eestil on, mida pakkuda ja Kaitseministeerium kavatseb ka tulevikus suurte relvahangete puhul rakendada vastuostukohustust. „Investeeritud rahast isegi olulisemad on pikaajalised sidemed, mis kestavad kauem kui üks tehing,“ rõhutas Pärnamäe.

Valdkonnad, millesse investeeriti, olid masinatööstus, meditsiinitarbed ja -seadmed, tarkvaraarendus, raadiotehnoloogia, mobiilsed turvasüsteemid, materjalitehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus.

Vastuostude rakendamise positiivsete külgedena tõi Pärnamäe välja kasvava pikaajalise majandusliku aktiivsuse, mis loob tugevamad Eesti ettevõtted, uute töökohtade loomise, suurema teadlikkuse Eesti toodetest ja tootmisvõimalustest välismaal, tasakaalustatuma väliskaubandusbilansi ning uute tehnoloogiate arendamise ja sissetoomise.

2007. aasta veebruaris Kaitseministeeriumi poolt sõlmitud õhutõrjesüsteemi hankega kohustusid süsteemi tarnijad MBDA ja SAAB tegema Eesti ettevõtjatelt vastuoste kokku ligi 56 miljoni euro ulatuses. Vastavalt lepingule pidid vastuostud olema sooritatud 2012. aasta veebruariks.

2012. aasta jaanuariks olid nii MBDA kui SAAB oma vastuostukohuse täielikult täitnud. Kokku tegid MBDA ja SAAB Eesti ettevõtetelt vastuoste reaalses rahas 15 426 778 euro eest, ehk koos koefitsentidega 63 625 584 euro eest.

Vastuostude valdkonnad olid jagatud erinevatesse kategooriatesse, millega eelistati teadus- ja arendustegevusega, strateegiliste kaupadega, kõrgtehnoloogiliste kaupadega jms seotud vastuoste. Mida eelistatum valdkond, seda suurema koefitsendiga teostatud hanked korrutati.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 7170078
linda.raska@kmin.ee



]]> <![CDATA[Õhutõrjeraketisüsteemi Mistral vastuostu pressikonverents]]> Thu, 08 Mar 2012 17:58:36 +0200 Reedel, 9. märtsil kell 13.00 toimub Kaitseministeeriumis õhutõrjeraketisüsteemi Mistral vastuostu lepingu pidulik lõpetamine ja pressikonverents.
Tegemist on esimese kaitsealase vastuostuga, mille kogemusest, õppetundidest ja kasust Eestile räägib Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe.

Vastuostudest, mida Eestis tehti, räägib Mistrali tootja, prantsuse kaitsetööstuse ettevõtte MBDA asepresident Didier Philippe.

Kohapeal on võimalik tutvuda hangitud õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral ning selle kasutuskogemusest kõnelevad õhutõrjujad.

Olete oodatud reedel, 9. märtsil algusega kell 13.00 Kaitseministeeriumi (Sakala 1, Tallinn).

NB! Üritusel osalevate ajakirjanike nimed ja isikukoodid palume teatada neljapäeva, 8. märtsi õhtuks aadressile linda.raska@kmin.ee


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0078
linda.raska@kmin.ee



]]> <![CDATA[Mart Laar viibib jätkuvalt intensiivravi osakonnas]]> Wed, 07 Mar 2012 16:03:19 +0200 Mart Laar on taastumas kopsupõletikust, kuid vajab jätkuvalt intensiivravi.

Perekonnalt saabunud informatsiooni põhjal on Mart Laari haigus kulgenud tavapäraselt. Kopsupõletik on paranemisfaasis, kuid on vajalik viibimine intensiivravi osakonnas. Hetkel ei ole võimalik prognoosida Mart Laari töölenaasmise aega.

Mart Laar palub edasi anda tänusõnad kõigile, kes on talle head paranemist soovinud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ministrite asendamise korrale täidab kaitseministri kohuseid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.


Lisainfo:
Rauno Veri
Kaitseministri nõunik
Tel 717 0101
rauno.veri@kmin.ee


]]> <![CDATA[Kaitseuuringute Keskust asub juhtima Matthew Bryza]]> Fri, 02 Mar 2012 09:10:08 +0200 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) juhatajana asub 1. märtsist 2012 tööle üks peamisi NATO laiendamise arhitekte, staažikas USA karjääridiplomaat Matthew J. Bryza.



RKK juhatajana võtab Bryza üle keskuse töö üldise juhtimise ning RKK akadeemilise töö koordineerimise ja suunamise. Alates möödunud suvest RKK tegevust juhtinud Martin Hurt jätkab tööd keskuse juhatuse liikmena, keskendudes seejuures RKK juhtimisega kaasnevatele administratiivsetele aspektidele.

Tänavu jaanuaris lahkus Bryza USA välisteenistusest, kus tema viimaseks ametikohaks oli Ühendriikide suursaadik Aserbaidžaanis (veebruar 2011 – jaanuar 2012).

Varasemalt on Bryza töötanud USA abiriigisekretäri asetäitjana Euroopa- ja Euraasia-poliitika alal (juuni 2005 – august 2009, ing k Deputy Assistant Secretary of State for European and Eurasian Affairs), töötades välja ja viies ellu Ühendriikide välispoliitikat Lõuna-Kaukaasia piirkonna, Türgi, Kreeka ja Küprose suunal.

Enne seda oli Bryza USA riikliku julgeolekunõukogu Euroopa- ja Euraasia-poliitika direktor

(vahemikus aprill 2001 – juuni 2005, ing k Director for European and Eurasian Affairs, National Security Council).

See ametikoht kätkes eneses USA välispoliitika väljatöötamist ja koordineerimist Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Türgi, Kreeka ja Küprose suundadel – seda kõike lähedases koostöös presidendi riikliku julgeolekunõuniku Condoleezza Rice`ga.

Bryza alustas oma diplomaatilist karjääri 1989. aastal USA konsulaadis Poolas, Poznanis ning töötas järgnevate aastate jooksul nii USA saatkonnas Varssavis kui ka Moskvas. Nii Poznanis kui Varssavis oli Bryza üheks tööülesandeks kontaktide loomine ja hoidmine liikumisega Solidaarsus.

RKK nõukogu esimehe Lauri Mälksoo sõnul tõstab Bryza asumine keskuse etteotsa kindlasti RKK rahvusvahelist mõjukust ja nähtavust.

"RKK on ju rahvusvaheline mõttekoda, mistõttu on põhjust temast mõelda suurelt ja ambitsioonikalt, meie regiooni ja tegelikult ka maailma mastaabis,“ tähendas Mälksoo. „Juhtivad mõttekojad nagu RKK vajavad pidevalt uusi kõrgetasemelisi kontakte rahvusvahelise poliitikate kujundajate ja analüütikutega. RKK nõukogu on kindel, et rahvusvahelise poliitika kujundamisel osalenud Matthew Bryza toob RKK-sse selliseid kontakte juurde."

Bryza kommenteeris oma uut ametikohta järgmiselt: „RKK juhtimine on loomulik jätk minu diplomaatilisele karjäärile, mille keskmes on alati olnud püüd aidata kaasa ühtse ja ühendatud, vabadust ning rahu nautiva Euroopa taasloomisele.

Kogu minu välisteenistuses veedetud aja kestel on Läänemere kallastelt pärit kolleegid ja sõbrad olnud mulle inspiratsiooniallikaks. Need sõbrad ja kolleegid nad on jaganud minuga oma energiat, oma mõtteid ja oma elu ning aidanud kaasa terve rea NATO laiahaardeliste eesmärkide saavutamisele alates Arktikast ning lõpetades Afganistaniga.

On au, et nüüd on mul võimalus alustada siin Eestis oma karjääri uut peatükki – ning samas olen ma ka põnevil.“

Selle tulemusel sündiv sõltumatu eksperthinnang peaks olema riigiametitele abiks pädeva poliitika kujundamisel, samuti aitama tõsta avalikkuse informeeritust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas toimuvast ning arusaamist Eesti julgeolekut mõjutavatest teguritest.

Samuti korraldab keskus iga-aastaselt rahvusvahelist Lennart Meri välispoliitikakonverentsi, annab välja välispoliitilist kuukirja Diplomaatia ning on iga-aastase kaitsepoliitikakonverentsi The Annual Baltic Conference on Defence (ABCD) kaaskorraldajaks.


]]> <![CDATA[Mart Laari seisund ei ole paranenud]]> Mon, 27 Feb 2012 15:20:57 +0200 Perekonna teatel ei ole Põhja-Eesti Regionaalhaiglas viibiva Mart Laari seisund viimastel päevadel paranenud.
Kaitseministri taastumist aeglustab kopsupõletik, haige vajab jätkuvalt intensiivravi.

Kaitseminister hospitaliseeriti 18. veebruaril, kui teda tabas kõrgvererõhktõvest tingitud insult.

Kuna vajalik on Mart Laari jätkuv haiglasviibimine ja rahulik režiim, täidab vastavalt Vabariigi Valitsuse ministrite asendamise korrale kaitseministri kohuseid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Valitsus kiitis heaks uue Kaitseliidu seaduse eelnõu ]]> Thu, 23 Feb 2012 12:29:53 +0200 Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks ning saatis Riigikogule arutamiseks uue Kaitseliidu seaduse eelnõu, mis korrastab Kaitseliidu tegevust ning annab kaitseliitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised.

Uus seadus ei muuda Kaitseliidu senist põhiolemust, vaid Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba.

Küll aga on võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise. Seetõttu saavad kaitseliitlased endale nüüd uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised.

Uus Kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitseliidu ülesanded, milledeks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.

Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste tagatistega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest.

Uue Kaitseliidu seadusega antakse kõikidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimaluse saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes.

Samuti korrastab uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt Kaitseliidu osana.

Uue Kaitseliidu seaduse valmistas ette Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Samuti tutvustati seaduseeelnõu projekti 2011. aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks.


]]> <![CDATA[Kaitseministeerium autasustab parimate kaitsealaste teadustööde autoreid ]]> Wed, 22 Feb 2012 11:35:41 +0200 Täna antakse Kaitseministeeriumis pidulikult üle kaitsealaste teadustööde konkursi võidutööde auhinnad.

Kaitsealaste magistri- ja doktoritööde avaliku konkursi eesmärgiks on edendada kaitsealast teadus- ja arendustegevust, tunnustada parimate kaitsealaste teadustööde autoreid ning motiveerida noorteadlasi teostama teadusuuringuid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes suundades.

Kaitseministeeriumi Teadusnõukogu valis doktori- ja magistritööde kategoorias välja kolm parimat, tunnistades 2011. aasta võidutöödeks:

Doktoritööde kategoorias
I preemia 3000 eurot – kapten Merle Parmak “Isiksuseprofiilide roll sõdurite psühholoogilisel toimetulekul vahetus soorituskeskkonnas”
II preemia 2000 eurot – Andrus Seiman “Kapillaarelektroforeesil põhinev analüsaator keemiarelvade laguproduktide määramiseks”
III preemia 1500 eurot – Veljo Sinivee “Portatiivne ioniseeriva kiirguse spektromeeter „Gammamapper“”

Magistritööde kategoorias
I preemia 2000 eurot – Eeva-Gerda Kobrin “Proovi kogumise ja ekstraktsiooni protseduuri väljatöötamine närvigaasi laguproduktide kohapealseks analüüsiks portatiivse KE instrumendiga”
II preemia 1500 eurot – Marit Mätik „Eesti kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljoni logistikakooli transpordiväljaõppesektsiooni arenguvõimalused ja -suunad“
III preemia 1000 eurot – Rasmus Raag „Telemeetriasüsteem taktikalisele mehitamata õhusõidukile“

Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on väga oluline julgustada noori teadlasi uurima kaitsevaldkonda ja panustama seeläbi riigikaitse arengusse. „Mul on hea meel, et osa tänastest võidutöödest on leidnud rakendust kaitseväes ja kaitseliidus,“ ütles Marran.

Kaitsealaste teadustööde konkurss toimus esmakordselt ja hakkab edaspidi toimuma igal aastal. Konkursile sai esitada ajavahemikus 2009–2011 edukalt kaitstud magistri- või doktoritöid, mille teema on seotud riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulise uurimissuunaga. Konkursile laekus 6 doktoritööd ja 14 magistritööd. Töid hindas Kaitseministeeriumi Teadusnõukogu.

Auhinnad antakse üle täna Kaitseministeeriumis toimuval Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0078
linda.raska@kmin.ee


]]> <![CDATA[USA kindral ja Briti endine kaitseminister said Kaitseministeeriumi kõrgeima teenetemärgi ]]> Wed, 22 Feb 2012 15:42:15 +0200 Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran andis täna Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel üle kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.

Kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi, I klassi teeneteristi pälvisid panuse eest Balti riikide tähtajatu õhuturbelahendi saavutamisel USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh ja Suurbritannia endine kaitseminister dr Liam Fox.

III klassi teeneteristiga autasustati Kirde Kaitseringkonna ülemat kolonelleitnant Martin Heremit pikaajalise professionaalse tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks. Samuti pälvis III klassi teeneteristi Kaitseministeeriumi hangede osakonna juhataja asetäitja Katri Raudsepp tunnustusena kauaaegse töö eest kaitsehangete valdkonna arendamisel.

Samuti tunnustati Kaitseministeeriumi teeneteristi, kuld- ja hõberinnamärgiga mitmeid diplomaate, omavalitsustegelasi, kaitseministeeriumi ametnikke, kaitseväelasi, kaitseliitlasi Kaitseressursside Ameti töötajaid ja arstlike komisjonide liikmeid ning koostööpartnereid.

Samuti anti mitmetele kaitse- ja välisministeeriumi ametnikele ja kaitseväelastele kaitseministri tänukirjad NATO Balti riikide tähtajatu õhuturbelahendi saavutamise nimel tehtud töö eest.

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 24. veebruaril 1999 kolmeklassilisena. Esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel.

2004. aastal said kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi, 2009. aastal kindralleitnant Johannes Kert, 2010. aastal Kaitseministeeriumi tollane kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja 2011. aastal kindral Ants Laaneots ning tollane kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm. Selle autasu on postuumselt saanud ka endine kaitseminister Ülo Uluots.


Lisainfo:
Aari Lemmik
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0155 / 50 60 224
aari.lemmik@kmin.ee


]]> <![CDATA[Kaitseminister Mart Laar toibub insuldist]]> Sun, 19 Feb 2012 15:07:13 +0200 Perekonna teatel viidi kaitseminister Mart Laar eile õhtul Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Hospitaliseerimise põhjus on kõrgvererõhktõvest tingitud insult.
Mart Laari seisund on stabiilne, ta on arstide hoole all ning suhtleb perekonnaga.

Kuna vajalik on Mart Laari jätkuv haiglasviibimine ja rahulik režiim, täidab vastavalt Vabariigi Valitsuse ministrite asendamise korrale kaitseministri kohuseid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88

Rauno Veri
Kaitseministri meedianõunik
Tel 717 0101 / 53 408 908]]> <![CDATA[Kantsler Marran arutas Soome kolleegiga koostööd]]> Thu, 16 Feb 2012 18:52:28 +0200 Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran arutas täna Tallinnas toimunud kohtumisel Soome kaitseministeeriumi kantsleri Arto Rätyga regionaalset ja hankealast koostööd ning Soomes käimasolevat kaitseväe reformi.

Kantsler Räty andis ülevaate Soome kaitseväes käimasolevast reformist. „Meil on palju ühiseid huve ja koostöökohti ning ühtlasi on meil Soomelt palju õppida,“ sõnas Marran.

Ühiselt tõdeti hangetealase koostöö olulisust, mis toob praktilist kasu ja säästu nii hankeprotsessi kui ka elutsükli kuludelt. Heaks näiteks on hiljuti Eesti ja Soome ühiselt hangitud õhuseireradarid.
Teiste Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö aktuaalsete küsimuste seas arutati ka Põhjala-Balti koostööd, NATO ja Euroopa Liidu, küberkaitse ning Afganistani operatsiooniga seonduvaid teemasid.

Kohtumine toimus Eesti–Soome edasise kaitsekoostöö raamleppe rakendamise raames ning oli mõlemale eelmisel aastal ametisse astunud kantslerile esimene tööalane kokkusaamine. Soome kaitseministeeriumi kantsler Räty külastas enne Eesti-visiiti ka Lätit.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0078
linda.raska@kmin.ee


]]> <![CDATA[NATO asepeasekretär tänas Eestit aktiivse tegevuse eest NATO-s]]> Wed, 15 Feb 2012 11:52:34 +0200 Kaitseminister Mart Laar jagas täna Tallinnas toimunud kohtumisel NATO kaitseinvesteeringute asepeasekretäri Patrick Auroyga kogemusi Balti kaitsekoostööst ja Eesti reformidest.
Kaitseminister Laar andis asepeasekretär Auroyle ülevaate Eesti üldisest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, Eesti kaitse-eelarvest ning tutvustas Eesti eesmärke eesseisval Chicago tippkohtumisel. Samuti väljendas Laar head meelt NATO õhuturbe püsilahendi üle, mis on hea näide arukast kaitsekoostööst.

„Eesti suhtub väga tõsiselt kaitsekoostöösse nii NATO kui ka Balti ja Põhjala riikide tasemel. Õhuturbe kõrval on headeks näideteks Balti riikide ühine kaitsekolledž Tartus, ühine õhuseirevõrk, merevägede koostöö, ühised relvastus- ja varustushanked, küberkaitse ning ühiste seisukohtade esitamine koostööfoorumitel,“ lausus Laar.

„Ka NATO asepeasekretär Auroy tõstis esile Eesti aktiivset tegevust NATO-s ning tänas Eesit senise panuse eest arukate kaitselahendite leidmisel,“ lisas kaitseminister.

Asepeasekretär Auroy tundis huvi Eesti reformikogemuste vastu ning soovis, et Eesti annaks oma panuse läbi kogemuse jagamise NATO partneritega. Auroy hinnangul on Eesti küll väike riik, kuid meie kogemused reformide läbiviimisel ja koostöö edendamisel pakuvad huvi ka suurtele riikidele ja organisatsioonidele.

Asepeasekretär Auroy on täna Eestis ühepäevasel visiidil, et saada ülevaade Eesti põhilistest julgeolekualastest väljakutsetest, probleemidest ja üldisest kaitsemõtlemisest.

Lisaks kaitseministrile kohtub asepeasekretär Auroy ka Kaitseväe juhajata brigaadikindral Riho Terrase, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäega, kaitsepoliitika asekantsleri Jonatan Vsevioviga ning Eesti kaitsetööstusfirmade esindajatega.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseministeerium algatab nelja kinnistu sundvõõrandamise]]> Tue, 14 Feb 2012 12:17:09 +0200 Kaitseministeerium algatab nelja Kaitseväe keskpolügoonil asuva maatüki sundvõõrandamise, et tagada keskpolügooni jätkuv areng ja kaitseväelaste tasemel väljaõpe.
Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega sundvõõrandataks neli Kaitseväe keskpolügooni alale jäävat kinnistut. Kinnistute omanikele on eesseisvast sundvõõrandamisest oma arvamuste ja vastuväidete esitamiseks teada antud. Sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus oma istungil.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul tagavad vaid korralikult välja arendatud harjutusväljad, et Eesti kaitseväelaste väljaõpe oleks tasemel ning kaotused lahingutes minimaalsed. „Seejuures saab ka suurem osa kaitseväe harjutusväljade aladele jäävate maade omanikest aru riigikaitse vajadustest. Nii näiteks on Kaitseministeerium ainuüksi keskpolügoonil aastate jooksul läbirääkimistega omandanud 122 erinevat kinnistut, misläbi paranevad pidevalt kaitseväelaste väljaõppevõimalused,“ ütles Pärnamäe.

„Paraku on endiselt jäänud mõned üksikud maa-omanikud, kes on läbi aastate tagasi lükanud kõik Kaitseministeeriumi pakkumised kinnistute müümiseks. Kaitseväelaste väljaõppetingimused tahavad aga parandamist ning seetõttu tuleb Kaitseministeeriumil esmakordselt viia läbi mõnede kinnistute sundvõõrandamine,“ selgitas asekantsler Pärnamäe.

Vastavalt Eesti seadusandlusele võidakse sundvõõrandamist lisaks riigikaitse vajadustele kasutada ka sisejulgeoleku tagamiseks ja energiatootmiseks vajalike hoonete, sadamate ja lennuväljade, avalike teede, õppe-, ravi- ja spordiasutuste jms rajamiseks. Näiteks varem on riik 27 korral korraldanud või korraldamas sundvõõrandamisi avalike maanteede ehitamiseks.

Sundvõõrandamisotsused langetatakse Vabariigi Valitsuse poolt, misjärel tellib kohalik maavalitsus sundvõõrandatavale maatükile erapooletu hindamise, mille alusel makstakse kinnistu eest sundvõõranditasu.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt arendatakse selle aastakümne jooksul lõplikult välja kaitseväe keskpolügoon ning Männiku, Klooga, Sirgala, Nursipalu ja Kikepera harjutusväljad, et tagada kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tasemel väljaõpe.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseministeerium hankis Soomest õhutõrjerelvastust]]> Mon, 13 Feb 2012 11:04:59 +0200 Kaitseministeerium hankis Soomest õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmeid, väljaõppe- ja hooldusseadmeid ning varuosasid ning laevadele paigaldatavaid 23mm õhutõrjekahureid ZU-23-2.
Õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmed ja varuosad jõudsid Eestisse sel nädalal, 23mm õhutõrjekahurid tarniti 2011. aasta suvel.

Soomest hangitud 23mm õhutõrjekahureid ZU-23-2 on kasutuses ka Eesti maaväe õhutõrjeüksustes. Soomest hangitavad kahurid asuvad spetsiaalsetel laevaalustel, mis võimaldab neid õhusihtmärkide kõrval kasutada ka meresihtmärkide tabamiseks. Hangitavaid kahurid paigaldatakse Eesti mereväe laevadele.

Samuti hangiti Soomest piiratud kogus õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmeid, laskeväljaõppe- ja sihtmärgi leidmise simulaatoreid, testimisseadmeid laskeseadmete ja rakettide testimiseks ning erinevaid eritööriistu ja varuosasid.

Varustust kasutatakse 2007. aastal hangitud õhutõrjesüsteemi Mistral täiendamiseks ning need vähendavad olemasoleva süsteemi väljaõppe- ja elutsüklikulusid.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri Ingvar Pärnamäe sõnul on Soomega sõlmitud hange mõistlikuks kompromissiks kvaliteetse ja kaitseväele vajaliku relvastuse ning Eesti maksumaksjale soodsa hinna vahel.

„Täiendavate Mistrali väljaõppe- ja testimisseadmete ning varuosade hankimine on heaks näiteks sellest, kui lihtsaks ja odavaks kujuneb täiendava varustuse hankimine pärast seda, kui eelnevalt on üsna kalli raha eest välja arendatud baasvõime. Sarnaseid väikseid täiendavaid hankeid õhutõrjesüsteemi arendamiseks oleme teinud ka varem, hankides eelmisel aastal Belgiast juurde laskeseadmeid ning veokeid meie õhutõrjesüsteemile,“ selgitas Pärnamäe.

Soomest hangitud relvastus ja varustus olid varem kasutuses Soome mereväes ning arvatakse soomlaste kasutusest välja seoses mereväes toimuvate struktuurimuudatustega. Hange sisaldas ka ostetava tehnika seadistamist ja hooldust Soomes.

Hangitud varustuse kogumaksumuseks kujunes 283 050 eurot, hangitava relvastuse ja varustuse täpne arv on vastavalt hankelepingule konfidentsiaalne.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[NATO hävitajad jäävad tähtajatult Balti õhuruumi turvama]]> Wed, 08 Feb 2012 16:05:59 +0200 Täna Brüsselis kogunenud Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas pikendada tähtajatult Balti riikide õhuturbeoperatsiooni.

Otsuse kohaselt jäävad NATO liikmesriikide hävitajad Balti riikide õhuruumi turvama alaliselt ja ilma operatsiooni lõpptähtajata. Sarnaselt 2004. aastast kehtinud korrale baseeruvad Balti riikide õhuruumi turvavad hävituslennukid ka edaspidi Balti riikide õhuväebaasides.

Kaitseminister Mart Laari sõnul on NATO tänast otsust keeruline ülehinnata. „Eesti on koostöös liitlastega saavutanud olulise sammu kogu Läänemere piirkonna julgeoleku suurendamiseks ning usutava heidutuse tagamiseks,“ ütles kaitseminister Laar.

Laari sõnul tähendab tänane otsus, et Eesti ei pea hakkama nullist välja arendama väga kallist ja keerukat hävituslennuväevõimet. „Selle asemel saame me keskenduda Eestile jõukohaste ja samas esmaseks kaitsevõimeks hädavajalike võimete arendamisele. Eesti elanikele on NATO õhuturbeoperatsioon aga selgeks märgist NATO kohalolekust,“ ütles Laar.

„Meie kõigi tänusõnad kuuluvad täna nendele Eesti, Läti ja Leedu ametnikele, diplomaatidele ja kaitseväelastele, kelle raske töö ja jõupingutuste tulemusel see otsus NATO-s saavutati,“ ütles kaitseminister.

Samas ei saa Laari sõnul Balti riigid oma käsi nüüd rüppe lasta. „Me peame ka edaspidi tagama liitlasriikide hävitajatele piisava vastuvõtva riigi toetuse nii korralike lennubaaside kui ka väljaõppevõimaluste näol. Eesti puhul tähendab see eelkõige Ämari lennubaasi edasist arendamist,“ sõnas kaitseminister Laar.

NATO hävitajad turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist. Hävitajad paiknevad praegu Šiauliai lennubaasis Leedus. Balti riikide õhuruumi kaitsevad hetkel Saksa hävituslennukid.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[NATO kaitseministrite kohtumisel arutati Afganistani tulevikku]]> Fri, 03 Feb 2012 17:36:35 +0200 Kaitseminister Mart Laar osales eile ja täna NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis, kus arutati peamiselt Afganistani operatsiooni tuleviku ja targa kaitsega seotud küsimusi.
Kohtumisel avaldasid kõik liitlased valmisolekut toetada Afganistani julgeolekujõude lahinguülesannete täitmisel kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks lubas enamus rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes ISAF osalevatest riikidest panustada pikaajaliselt Afganistani julgeolekujõudude toetusfondi rahaliselt.

Samuti arutati kohtumisel ka olukorda Kosovos. „Ühiselt leiti, et sealne julgeolekuolukord on küll stabiilne, kuid samas pingeline, mistõttu ei saa liitlasväed sealset väekontingenti lähiajal rohkem vähendada,“ ütles kaitseminister Laar.

Kohtumisel räägiti ka targa kaitse kontseptsioonist ning lepiti kokku, et NATO Chicago tippkohtumiseks tuleb välja valida ühised võimalikud võimearendusprojektid, mida hakatakse ühiselt arendama. Lisaks anti kaitseministrite kohtumisel ka ülevaade NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja NATO agentuuride reformist.

Eile õhtul kohtusid Balti riikide kaitseministrid ka USA kaitseministri Leon Panettaga, kellega räägiti USA ja Balti riikide kaitsekoostööst ja eesseisvast Chicago tippkohtumisest.

„Kaitseminister Panetta kinnitas USA jätkuvat pühendumust Balti riikide julgeoleku tagamisele. Samuti toetab USA Balti õhuturbe lahenduse pikaajaliseks muutmist,“ ütles Laar.

Kaitseministrit saatsid Brüsselis Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov.

Laupäeval osalevad kaitseminister Laar ja brigaadikindral Terras Müncheni julgeolekukonverentsil.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]>