Kaitseministeerium Copyright (c) 2012 Kaitseministeerium http://www.mod.gov.ee/ Kaitseministeeriumi uudiste RSS voog et Sat, 04 Feb 2012 12:56:49 +0200 <![CDATA[NATO kaitseministrite kohtumisel arutati Afganistani tulevikku]]> Fri, 03 Feb 2012 17:36:35 +0200 Kaitseminister Mart Laar osales eile ja täna NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis, kus arutati peamiselt Afganistani operatsiooni tuleviku ja targa kaitsega seotud küsimusi.
Kohtumisel avaldasid kõik liitlased valmisolekut toetada Afganistani julgeolekujõude lahinguülesannete täitmisel kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks lubas enamus rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes ISAF osalevatest riikidest panustada pikaajaliselt Afganistani julgeolekujõudude toetusfondi rahaliselt.

Samuti arutati kohtumisel ka olukorda Kosovos. „Ühiselt leiti, et sealne julgeolekuolukord on küll stabiilne, kuid samas pingeline, mistõttu ei saa liitlasväed sealset väekontingenti lähiajal rohkem vähendada,“ ütles kaitseminister Laar.

Kohtumisel räägiti ka targa kaitse kontseptsioonist ning lepiti kokku, et NATO Chicago tippkohtumiseks tuleb välja valida ühised võimalikud võimearendusprojektid, mida hakatakse ühiselt arendama. Lisaks anti kaitseministrite kohtumisel ka ülevaade NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja NATO agentuuride reformist.

Eile õhtul kohtusid Balti riikide kaitseministrid ka USA kaitseministri Leon Panettaga, kellega räägiti USA ja Balti riikide kaitsekoostööst ja eesseisvast Chicago tippkohtumisest.

„Kaitseminister Panetta kinnitas USA jätkuvat pühendumust Balti riikide julgeoleku tagamisele. Samuti toetab USA Balti õhuturbe lahenduse pikaajaliseks muutmist,“ ütles Laar.

Kaitseministrit saatsid Brüsselis Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov.

Laupäeval osalevad kaitseminister Laar ja brigaadikindral Terras Müncheni julgeolekukonverentsil.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Eesti ja Soome sõlmisid kaitsekoostöö raamleppe]]> Thu, 02 Feb 2012 18:22:35 +0200 Kaitseminister Mart Laar sõlmis täna Brüsselis oma Soome kolleegi Stefan Walliniga kahe riigi vahelise kaitsekoostöö raamdokumendi, mis paneb paika kaitsekoostöö peamised valdkonnad aastateks 2012-2015.
Kaitseminister Laari sõnul suurendab Soome ja Eesti põhjalikum kaitsekoostöö veelgi turvalisust Läänemere regioonis. „Ühtlasi annab meie põhjanaabritega info vahetamine ja kogemuste jagamine hoogu juurde targa kaitse kontseptsiooni ellurakendamisele mitte ainult NATOs, vaid ka NATO ja partnerriikide vahel,“ sõnas Laar.

Täna sõlmitud raamdokument paneb paika Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad järgmiseks neljaks aastaks. Leppe alusel jätkatakse senist infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse ning küberkaitse vallas.

Samuti jätkatakse koostööd kaitseväelaste hariduse, õppuste ning Euroopa Liidu lahingugruppide ja NATO reageerimisjõudude vallas.

Kaitseminister Laar osaleb täna ja homme Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel. Lisaks alliansi kaitseministrite kohtumisele toimus täna Brüsselis ka Põhjala Grupi kaitseministrite kohtumine, kus Balti riikide, Põhjamaade, Suurbritannia, Hollandi, Saksamaa ja Poola ministrid arutasid riikidevahelise kaitsekoostöö tihendamist.

Samuti kohtus Laar täna ka Bulgaaria kaitseministri Anu Anguelov’iga, et arutada küberkaitsega seotud küsimusi.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov.

Laupäeval osalevad kaitseminister Laar ja brigaadikindral Terras Müncheni julgeolekukonverentsil.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel]]> Wed, 01 Feb 2012 18:01:55 +0200 Kaitseminister Mart Laar osaleb neljapäeval ja reedel NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis, kus arutatakse NATO tuleviku ja Afganistani operatsiooniga seotud küsimusi.
Kohtumisel tulevad arutluse alla NATO käimasolevad operatsioonid, NATO struktuurireformide käekäik, targa kaitsega ning NATO võimete arendamisega seotud küsimused ning eesseisev Chicago tippkohtumine.

Samuti kohtub kaitseminister Laar Brüsselis ka oma Soome kolleegi Stefan Walliniga, kellega allkirjastatakse Eesti ja Soome vaheline kaitselase koostöö raamdokument. Sõlmitav kokkulepe paneb paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad aastateks 2012 kuni 2015.

Kohtumise raames toimub ka Balti riikide kaitseministrite kohtumine USA kaitseministri Leon Panettaga, kellega räägitakse kollektiivkaitse ja Euroopa julgeolekuga seotud küsimustest.

Brüsselis toimub ka niinimetatud Põhjala grupi kaitseministrite kohtumine, kus Balti riikide, Põhjamaade, Suurbritannia ja Hollandi ministrid arutavad riikidevahelise kaitsekoostöö tihendamist.

Samuti kohtub Laar Bulgaaria kaitseministri Anu Anguelov’iga, et arutada küberkaitsega seotud küsimusi.

Kaitseministrit saadavad Brüsselis Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov.

Laupäeval osalevad kaitseminister Laar ja brigaadikindral Terras ka Müncheni julgeolekukonverentsil.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseminister Laar kohtus Läti kolleegiga]]> Fri, 27 Jan 2012 17:04:03 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Riias oma Läti kolleegi Artis Pabriksiga, kellega arutati kahe riigi vahelise kaitsekoostööga seotud küsimusi.

Jutuks tuli eelkõige Eesti ja Läti kaitsealase koostööga seonduv, sealhulgas ühised projektid nagu Balti miinitõrjeeskaader BALTRON ja Balti kaitsekolledž.

Kohtumisel räägiti ka kevadel toimuvast NATO Chicago tippkohtumisest, kus tuleb muuhulgas arutlusele Balti riikide õhuturbemissiooni edasine areng. Mõlemad kaitseministrid sõnasid, et lähevad maikuus toimuvale Chicago tippkohtumisele positiivsete ootustega.

„Balti kaitsekoostöö on hea näide targa kaitse põhimõttest, olles samal ajal ka ainuke viis väikeriikidele – teha asju ühiselt,“ ütles kaitseminister Laar.

Samuti kohtus kaitseminister Laar Riias Läti peaministri Valdis Dombrovskise ja Seimi riigikaitsekomisjoni esimehe Ainars Latkovskisega. Laar avaldas kohtumistel heameelt Läti põhimõttelise otsuse üle hakata oma kaitse-eelarvet suurendama.

Kaitseminister Laar pidas visiidi käigus ka loengu Läti Ülikooli ja Stradins Ülikooli tudengitele teemal Balti koostöö tulevikust ja väljakutsetest, millele järgnes avalik arutelu koos Läti kaitseministri Pabriksiga.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0078
linda.raska@kmin.ee


]]> <![CDATA[Valitsus kiitis heaks kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu]]> Thu, 26 Jan 2012 10:40:37 +0200 Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks ning saatis Riigikogule arutamiseks kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti, mis korrastab tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust.

Kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.

Uue kaitseväeteenistuse seadusega tekib inimestel, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võimalus võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks tekib naissoost isikutel esmakordselt võimalus läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.

Samuti muudetakse uue seadusega paindlikumaks kaitseväelaste tervisenõudeid, et paremini arvestada erinevate ametikohtade eripäraga.

Erinevalt praegusest hakatakse elukutselisi kaitseväelasi teenistusse võtma tähtajaliselt. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž.

Samuti liidetakse uue kaitseväeteenistuse seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus, mille tarbeks tekib uude seadusesse eraldi peatükk kaitseväedistsipliini kohta.

Tegevväelaste sotsiaalsete tagatiste pakett jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega sisuliselt muutmatuks. Täiendavalt annab uus kaitseväeteenistuse seadus võimaluse tagada välismissioonil langenud või vigastada saanud kaitseväelase pereliikmetele psühholoogilist abi, sotsiaalnõustamist ja taastusravi.

Uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu ja seletuskiri asuvad valitsuse eelnõude infosüsteemis  


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee


]]> <![CDATA[Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse]]> Fri, 20 Jan 2012 09:33:15 +0200 Kaitseminister Mart Laar külastas täna õhtul NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga NATO küberkaitsekeskust, kus Rasmussen tunnustas Eesti panust NATO kübervõimekusse.

Peasekretär rõhutas küberkaitse tähendust tänapäeva maailmas ning pidas vajalikuks pöörata sellele tõsist tähelepanu.
 
Mart Laar kinnitas Eesti pühendumist küberkaitsele ning avaldas lootust, et küberkaitsekeskusega liitub tulevikus enamus NATO liikmetest. Kaitseminister avaldas ühtlasi lootust, et küberkaitse tõuseb NATO Chicago kohtumise üheks tippteemaks.
 
„Chicago kohtumine peaks andma selge sõnumi, et NATO seab endale eesmärgiks oma küberstaabi loomise ning teatab, et võtab endale küberrünnaku tõrjumisel õiguse vastata nende vahenditega, mida õigeks peab,“ lausus Laar.
 
NATO peasekretär Rasmussen külastab Balti riike täna ja homme. Täna pidas ta avaliku kõne Tallinna Ülikoolis ning kohtus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Homme hommikul kohtub Rasmussen Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega.
 
Lisainfo:
Rauno Veri
Kaitseministri nõunik
5340 8908
 
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
5656 4188

]]> <![CDATA[Lahkuvat USA atašeed tunnustati Kaitseministeeriumi teenetemärgiga]]> Thu, 12 Jan 2012 13:54:54 +0200 Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran andis täna ametist lahkuvale Ameerika Ühendriikide mereväeatašeele kaptenleitnant Kip Hendersonile üle Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi Eesti ja USA vahelise kaitsekoostöö edendamise eest.
Kantsler Marrani sõnul on USA andnud hindamatu panuse Eesti Kaitseväe arendamisse ning kaptenleitnant Henderson on sellele koostööle viimase kolme aasta jooksul tõhusalt kaasa aidanud.
 
„Kaptenleitnant Henderson on aidanud kaasa mitmete rahvusvaheliste suurõppuste, kõrgetasemeliste visiitide ning enam kui kümne USA sõjalaeva visiidi korraldamisse.  Seeläbi on tugevnenud Eesti suhted ja koostöö meie strateegilise partneri USA-ga,“ ütles Kaitseministeeriumi kantsler.
 
Samuti kohtus Marran täna USA uue mereväeatašee kaptenleitnant Ronald Riosiga, kellega räägiti Eesti ja USA kaitsealase koostöö tulevikust.
 
Kaptenleitnant Henderson teenis Tallinnas alates 2008. aasta novembrist kaitse- ja mereväeatašeena ning alates 2010. aasta juunist mereväeatašeena.
 
Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 1998. aasta 24. veebruaril kolmeklassilisena annetamiseks isikutele, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi kaitsmisel, riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel.
 
Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee

]]> <![CDATA[]]> Thu, 05 Jan 2012 17:32:58 +0200 ]]> <![CDATA[Võidusamba jalamil meenutati Vabadussõjas langenuid]]> Tue, 03 Jan 2012 12:37:12 +0200 Täna kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestati selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.
1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
 
Lisaks Vabadussõja võidusamba juures toimunud tseremooniale asetasid Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Samuti tähistati relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates.
 
Kaitseminister Mart Laar rõhutas tseremoonial peetud sõnavõtus, et ilma võiduta Vabadussõjas ei elaks me mitte ainult Eesti omas riigis, vaid ilmselt ei räägiks ka eesti keelt. „Eesti ei ole võitnud palju sõdasid, aga selle, kõige tähtsama, me siiski võitsime,“ sõnas kaitseminister Laar.
 
Tallinna Reaalkooli abiturient Henri Rästas meenutas oma kõnes rindel hukkunud koolipoisse. „Nagu Vabadussõjas, ei ole meie riigi kaitsmine ka täna mitte üksikute väljavalitute, vaid kogu rahva ühine asi,“ ütles Rästas.
 
Samuti pidas tseremoonial palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.
 
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena üle 6000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Eesti omariikluse eest võitlesid Vabadussõjas eestlastega õlg-õla kõrval sakslased, venelased, soomlased, taanlased, juudid, rootslased, inglased, prantslased, ameeriklased.

Galerii Vabadussõja relvarahu tähistamisest »
 
Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete peaspetsialist
Tel 7170078
linda.raska@kmin.ee
 

]]> <![CDATA[Homme tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva]]> Mon, 02 Jan 2012 13:55:53 +0200 Homme kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.
Homme kell 10.30 tähistatakse Vabadussõja võidusamba juures tseremooniaga 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.

Relvarahu aastapäeva tseremoonial kõnelevad kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Reaalkooli õpilane Henri Rästas, palvuse peab EELK peapiiskop Andres Põder.

Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.

28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus 1920. aasta 1. märtsini 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete peaspetsialist
Tel 7170078
linda.raska@kmin.ee


]]> <![CDATA[3. jaanuaril tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva ]]> Fri, 30 Dec 2011 14:56:50 +0200 3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
 
Relvarahu aastapäeva tähistatakse teisipäeval, 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõja võidusamba juures tseremooniaga, kus võtavad sõna kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Reaalkooli õpilane Henri Rästas, palvuse peab EELK peapiiskop Andres Põder.
 
Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.
 
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus 1920. aasta 1. märtsini 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks.
 
 
Lisainfo:
Linda Raska
Avalike suhete peaspetsialist
Tel 7170078
]]> <![CDATA[Kaitseministeerium ja Kaitsevägi tähistasid ühiselt jõule]]> Fri, 23 Dec 2011 14:41:29 +0200 Kaitseministeerium, Kaitseväe Peastaap ja väeliikide staabid vaatasid täna ühisel jõuluaktusel tagasi lõppevale aastale ning võtsid koos Pärnu Lasteküla lastega vastu saabuvaid jõule.
Aktusel lauldi koos Lasteküla laste ning Kaitseväe orkestri ajateenijatega jõululaule, samuti andis Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Pärnu Lasteküla lastele ministeeriumi ja peastaabi poolt üle jõulukingid.

Kaitseministeerium ja Kaitsevägi toetavad Pärnu Lasteküla lapsi ühiste üritustega alates 2008. aastast. Sarnaselt varasemate aastatega toimus ka sel aastal Kaitseministeeriumi ja peastaabi ühine jõululaat, kus müüdi heategevuslikul otstarbel lasteküla laste endi valmistatud käsitöötooteid. Samuti on lapsed külastanud kaitseväe suurõppust Kevadtorm ja Vabadussõja võidusamba avamispidustusi.

Kantsler Marrani sõnul kujunes lõppenud töö-aasta Kaitseministeeriumi jaoks mitmeti suurte muutuste aastaks. „Vahetus kaitseminister, kantsler, kolm asekantslerit, samuti kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem. Samuti jõustusid riigikaitset puudutavad muudatused Põhiseaduses ning alanud on riigikaitse 10-aastase arengukava väljatöötamine,“ ütles kantsler Marran.

Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ütles aktusel, et koostöö ministeeriumi ja peastaabi vahel on viimase viie aastaga aina paremaks muutunud. „See on ka loomulik, kuna meie ühiseks eesmärgiks on see, et Eesti oleks täna paremini kaitstud kui eile,“ ütles kolonel Hoppe.]]> <![CDATA[Laar kohtus Ungari peaministri ja kaitseministriga]]> Fri, 16 Dec 2011 12:55:45 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus kolmapäeval ja neljapäeval Budapestis Ungari peaminister Viktor Orbán ja kaitseminister Csaba Hende´ga.
Kohtumistel arutati Ungari-Eesti koostööga seotud küsimusi ning olukorda regioonis. Kohtumisel kaitseministriga arutati Ungari-Eesti kahepoolset kaitsealast koostööd, keskendudes küberkaitse ning Balti Kaitsekolledžiga seotud küsimustele.

Samuti oli kohtumistel arutluse all ka kevadel toimuv NATO Chicago tippkohtumine. „Eesti jaoks on kahtlematult oluline saada Ungarilt toetust Balti riikide õhuturbemissiooni jätkamisele,“ ütles kaitseminister Laar.

Kohtumisel peaministriga räägiti ka Ungari ja Eesti majandusolukorrast ning võlakriisi mõjust Euroopale. Peaminister Orbáni sõnul on Eesti ja Ungari hea läbisaamine oluline mõlemale, sest vaid üksteist toetades ja kogemusi jagades on võimalik praegusest keerulisest olukorrast välja tulla.

„Eesti otsustav käitumine majanduskriisist väljumiseks ja range eelarvepoliitika peaks olema eeskujuks mitte ainult Ungarile, vaid kõigile Euroopa riikidele,“ ütles Orbán.

Laar kiitis Ungari tahet majandusprobleemide lahendamiseks, kuid rõhutas, et kriisis on oluline ka stabiilse majanduskeskkonna säilitamine ja usaldusväärsuse hoidmine partnerite silmis.


Lisainfo:
Veiko Lukmann
Kaitseministri nõunik
Tel 717 0021
veiko.lukmann@kmin.ee ]]> <![CDATA[NATO asepeasekretär tunnustas Eesti riigikaitset]]> Fri, 16 Dec 2011 18:24:49 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus eile õhtul Eestit külastanud NATO asepeasekretäri Claudio Bisognieroga, kes tunnustas Eesti kaitseväelaste tegevust välismissioonidel ning Eesti otsust panustada 2% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.
Asepeasekretär Bisogniero on NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni poolt määratud niinimetatud targa kaitse (smart defence) eriesindajaks. Eestis tutvustas ta targa kaitse kontseptsiooni ning arutas targa kaitsega seotud võimalikke projekte, kuhu Eesti saaks panustada.

Bisogniero hinnangul on Balti riikide praegune NATO õhuturbeoperatsioon suurepäraseks näiteks targast kaitsest ning ta avaldas lootust, et see missioon muudetakse lähitulevikus alaliseks.

Kaitseminister Laar märkis, et Eesti jaoks ei ole targa kaitse kontseptsioon tegelikult midagi uut. „Me oleme oma riigikaitse arendamisel viimasel 15 aastal pidevalt leidnud teiste riikidega ühiseid koostööprojekte, mis pakuvad vajalikke lahendusi vähema raha eest, olgu selleks siis Balti Kaitsekolledž, Balti riikide merevägede koostöö või ühisüksustega panustamine NATO reageerimisjõududesse,“ ütles Laar.

„Samas leidsime asepeasekretär Bisognieroga, et tark kaitse ei tähenda, et riigikaitsesse võib seetõttu hakata vähem investeerima – kõik sõjalised võimed nõuavad siiski korralikke investeeringuid,“ lisas kaitseminister.

Samuti tunnustas asepeasekretär Bisogniero Eesti kaitseväelaste arvestatavat panust välismissioonidel ning tõi Eesti eeskujuks teistele NATO liikmesriikidele kindlameelse otsuse eest panustada 2012. aastast 2% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

„Seejuures on oluline, kuidas seda 2% kasutatakse – kaitse-eelarve peab eelkõige minema reaalse võitlusvõime tõstmiseks ning nutikatele lahendusele,“ nentis kaitseminister Laar.

Kohtumisel räägiti ka kevadel toimuvast NATO Chicago tippkohtumisest ning NATO ja Venemaa suhetest.

Asepeasekretär Bisogniero kohtus eile õhtul ka Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga ning esines ettekandega Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar: Balti õhuturve on hea näide targast kaitsest]]> Tue, 13 Dec 2011 13:35:01 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Eestit külastava Taani kaitseministri Nick Hækkerupiga, kellaga leiti ühiselt, et Balti riikide õhuturbeoperatsioon on heaks näiteks targast kaitsest.
Kohtumisel tulid arutluse alla ka Taanis toimuvate kaitsereformide, Läänemere julgeolekukeskkonna, küberkaitse, NATO Kirdekorpuse ning Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodiga seotud küsimused.

Kaitseminister Laar tänas Taanit korduva panustamise eest Balti riikide õhuturbeoperatsiooni. „Leidsime koos kaitseminister Hækkerupiga, et Balti riikide õhuturbemissioon on heaks näiteks niinimetatud nutikast kaitsest, kus riigid kasutavad ühiselt keerukamaid ja kallimaid sõjalisi võimeid. Samuti loodan, et me saavutame lähiajal NATO-s pikaajalise lahenduse Balti riikide õhuruumi turvamiseks,“ ütles kaitseminister Laar.

Ka praegu kaitsevad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni aasta lõpuni Taani õhuväe hävitajad F-16.

Kohtumisel arutati ka kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumisega seotud küsimusi. „Olen oma Taani kolleegiga ühel nõul, et Euroopa riigid peavad ka ise panustama oma julgeoleku tagamisse ning ei saa pelgalt toetuda Ameerika Ühendriikide sõjalisele jõule,“ ütles Laar.

Oktoobrist ametisse astunud Taani kaitseminister Hækkerup on sel nädalal tutvumisvisiidil Balti riikides. Eile õhtul asetas Hækkerup ka pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseminister esitab Kaitseväe Peastaabi ülemaks kolonel Peeter Hoppe]]> Thu, 08 Dec 2011 11:27:55 +0200 Kaitseminister Mart Laar esitab pärast Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ärakuulamist valitsusele ettepaneku nimetada Kaitseväe Peastaabi uueks ülemaks kolonel Peeter Hoppe.
Rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt nimetab Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Peastaabi senine ülem brigaadikindral Riho Terras asus esmaspäevast kaitseväe juhataja ametikohale.

Peastaabi uue ülema kandidaadi leidmiseks esitas brigaadikindral Terras kaitseminister Laarile nimekirja ohvitseridest, kes vastavad sellele ametikohale esitatavatele nõudmistele. Kandidaatide kaalumise järel otsustasid kaitseminister ja kaitseväe juhataja üksmeelselt esitada peastaabi järgmise ülema kandidaadiks kolonel Peeter Hoppe, kes praegu teenib peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal.

Kaitseminister Laari sõnul on kolonel Hoppe oma pika teenistuse jooksul läbi käinud kõik ohvitserikarjääri olulisemad etapid ning tunneb seetõttu suurepäraselt kaitseväe teenistust, vajadusi ja arengusuundi.

„Samuti on tal tugev rahvusvahelise koostöö kogemus NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse staabist ning tänu oma praegusele ametikohale peastaabi ülema asetäitjana on ta kahtlemata brigaadikindral Terrasele vääriliseks partneriks kaitseväe edasisel arendamisel ja juhtimisel,“ ütles kaitseminister Laar.

Peeter Hoppe (51) liitus Eesti kaitseväega 1993. aastal ja alustas teenistust Kuperjanovi pataljonis rühmaülemana ning jõudis sama pataljoni ülema ametikohani. Aastatel 2000 kuni 2002 teenis ta Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnas, tõustes osakonna ülema ametikohale. Aastatel 2002 kuni 2005 oli kolonel Hoppe Maaväe staabi ülem.

Kolonel Hoppe on üks maaväe suurõppuse Kevadtorm algatajatest ja praeguse ajateenistuse õppekava autoritest. Ta on teeninud NATO Ühendväejuhatuse staabis Brunssumis (Allied Joint Force Command HQ Brunssum) planeerimisosakonna jaoskonnaülemana, kus vastutas integratsiooniküsimuste eest.

Alates 2011. aastast teenib kolonel Hoppe Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, koordineerides peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd.

Kolonel Hoppe on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi, Soome Riigikaitsekõrgkooli, Ameerika Ühendriikide Sõjakolledži ning kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikoolis sõjalise strateegia alal.

Kolonel Hoppet on autasustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgiga, Kaitseväe
teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, Kaitseministeeriumi teeneteristi II klassiga ning Maaväe ja Kaitseliidu teenetemärkidega.

Peeter Hoppe on abielus, tal on kolm poega.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseväe Peastaabi uus ülem selgub lähinädalatel]]> Mon, 05 Dec 2011 14:51:39 +0200 Kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras alustasid Kaitseväe Peastaabi uue ülema otsimist ning leppisid kokku kriteeriumites, milledele peastaabi järgmine ülem peab vastama.

Kaitseväe Peastaabi järgmise ülema kandidaat plaanitakse Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitada lähinädalatel. Peastaabi senine ülem brigaadikindral Terras asus tänasest kaitseväe juhataja ametikohale.

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele nimetab Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha, seejuures teeb kaitseministrile ettepaneku peastaabi ülema ametisse nimetamiseks kaitseväe juhataja.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja otsustasid, et järgmisel peastaabi ülemal peavad olema laialdased teadmised Eesti julgeolekupoliitikast ja selle kujundamisest, laialdased teadmised kaitseväest ja sõjalise kaitse korraldusest, rahvusvahelise töö kogemus mõnes rahvusvahelises staabis või välismissioonil ning staabitöö kogemus, soovitavalt vähemalt Kaitseväe Peastaabi osakonnaülemana.

Samuti pandi paika, et kaitseväelased, kelle seast uus peastaabi ülem tuleb leida, on kõik tegevteenistuses olevad kindralid, Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjad ning väeliikide ülemad ja staabiülemad.

Kaitseministri ja kaitseväe juhataja otsusel esitab kaitseväe juhataja lähiajal nimekirja nendele kriteeriumitele vastavatest võimalikest kandidaatidest. Ühiselt väljavalitud kandidaati tutvustatakse Riigikogu riigikaitsekomisjonile, misjärel esitab kaitseminister kandidaadi Vabariigi Valitsusele.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Balti riikide kaitseministrid kohtusid Kaunases]]> Fri, 02 Dec 2011 15:36:07 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus eile ja täna Kaunases Läti kaitseministri Artis Pabriksi ja Leedu kaitseministri Rasa Juknevicienega, kellega arutati Balti riikide kaitsekoostööga seotud küsimusi.

Kohtumisel anti kolme riigi kaitseväe juhatajatele suunis analüüsida võimalusi, kuidas saaksid kaitseväed senisest efektiivsemalt ühiselt kasutada Eesti, Läti ja Leedu suuremaid polügoone.

Samuti lepiti kohtumisel kokku, et edaspidi võiksid Eesti, Läti ja Leedu teha ühiseid hankeid eelkõige laskemoona, sõidukite ja kaitseväelaste isikliku varustuse hankimiseks.

Kaitseminister Mart Laari sõnul on praeguses keerulises majandusolukorras oluline leida riikidevahelisi koostööprojekte, mis kokkuvõttes säästaksid maksumaksja raha. „Samas tuleb tagada, et see koostöö ei jääks pelgalt paberile ja kokkulepete tasandile, vaid need projektid viidaks ka praktikas ellu nii, et nendest oleks kasu kõikidele osapooltele,“ sõnas Laar.

Ministrid rõhutasid 2% sisemajanduse kogutoodangust kaitse-eelarvele kulutamise tähtsust, Leedu ja Läti vajadust selle eesmärgi poole liikuda ning Eesti vajadust saavutatut kaitsekulude taset hoida. Kaitseminister Laar jäi vastava kokkuleppega rahule ning avaldas lootust, et see ka ellu viiakse.

Samuti arutasid kaitseministrid võimalusi panustada tulevikus NATO Reageerimisjõudude (NRF) koosseisu ühiste maa- ja mereväeüksustega, nagu seda tehti näiteks 2010. aastal, mil NRF-14 koosseisu panustati Balti riikide ühise jalaväepataljoniga. Lisaks arutati kohtumisel Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.


Balti riikide kaitseministrite kohtumised toimuvad kahel korral aastas. Järgmine kaitseministrite kohtumine toimub kevadel Eestis.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kõrgem Sõjakool tähistas koos koolinoorte ja kaitseministriga kodanikupäeva]]> Fri, 25 Nov 2011 15:46:16 +0200 Kaitseminister Mart Laar esines täna kodanikupäeva raames Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval aulaloenguga enam kui 200-le kooliõpilasele, ajateenijale ja kadetile.


„Riigi kaitse pole pelgalt sõjaväelaste asi, sest maailm on muutunud keerulisemaks ja vaid sõjalise jõuga pole võimalik lahendada ühtegi probleemi,“ ütles kaitseminister Mart Laar. „Me ei saa ehitada sõja tarbeks teistsugust Eestit kui see mis meil igapäevaselt, rahu ajal olemas. Meie riik ja tema institutsioonid peavad suutma toimida nii tavaolukorras kui kriisi ajal,“ lausus kaitseminister, toonitades vajadust koostöö järele nii teiste riigistruktuuridega kui ka erasektoriga.

Kadetid tutvustasid lahtiste uste päeval külalistele sõjakooli õppe- ja olmetingimusi, kaitseväe relvastust ja varustust ning sõjamuuseumit. Kokku külastas sõjakooli täna ligi 500 koolinoort, kaitseliitlast ja ajateenijat Eesti eri paikadest.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool korraldab riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi aastaringselt üks kord kuus. Sel aastal on lahtiste uste päevade raames külastanud sõjakooli üle 1500 koolinoore. Huvilistel on sel poolaastal võimalus tutvuda kadettide elu ja tegemistega veel 15. detsembril.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm aastat, mereväe õppesuunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ning õhuväe õppesuunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga on kolm ja pool aastat.

]]> <![CDATA[Laar: keskuse eesmärk on saada NATO peamiseks küberkaitsjaks]]> Thu, 17 Nov 2011 17:33:23 +0200 Kaitseminister Mart Laari sõnul muudab USA ja Poola liitumine NATO küberkaitsekeskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju teistele riikidele.
„Tänast päeva oleme me juba pikalt oodanud – NATO küberkaitsekeskuse ees heisatakse USA ja Poola riigilipud. Küberkaitsekeskuse ajaloos on see üks tähtsamaid verstaposte selleks, et keskus muutuks kogu NATO peamiseks küberkaitse alase ekspertiisi allikaks,“ ütles kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laari sõnul on USA juba alates keskuse moodustamisest selle arengusse tugevalt panustanud. „USA ja Poola liitumine muudab keskuse senisest veelgi võimekamaks ning näitab eeskuju ka teistele alliansi liikmesriikidele, keda me samuti keskuse liikmeteks ootame,“ sõnas Laar.

Täna toimus NATO küberkaitsekeskuses pidulik tseremoonia, millega tähistati USA ja Poola liitumist keskusega. Koos Poola ja USA-ga on NATO küberkaitsekeskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises.

Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

Lisainfo:

Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 5656 4188
peeter.kuimet@kmin.ee

]]> <![CDATA[Kaitseminister avaldas kaastunnet liiklusõnnetuses hukkunud kaitseväelase lähedastele]]> Thu, 17 Nov 2011 19:01:47 +0200 Kaitseminister Mart Laar avaldas kaastunnet täna teenistusülesannete täitmise ajal liiklusõnnetuses hukkunud nooremveebel Martin Tiiki lähedastele.
„Raske õnnetus on meie seast röövinud nooremveebel Martin Tiiki, kes vaatamata oma noorele eale jõudis meie riiki väärikalt teenida nii Eestis kui ka lahingutes Iraagis ja Afganistanis. Olukord meie liikluses on ohtlik ning Eesti ühiskonna lahutamatu osana ei ole ka kaitsevägi paraku selliste traagiliste juhuste eest kaitstud. Avaldan sügavat kaastunnet nooremveebel Tiiki lähedastele ja kaasteenijatele ning soovin õnnetuses viga saanud kaitseväe ametnikule kiiret paranemist,“ ütles kaitseminister Laar.

Kalevi jalaväepataljonis teeninud nooremveebel Martin Tiik hukkus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel toimunud liiklusõnnetuses, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur. Maasturis kaasasõitnud kaitseväes töötav ametnik viidi haiglasse.

Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.

Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.

Nooremveebel Tiiki on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO ISAF-i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.]]> <![CDATA[]]> Wed, 16 Nov 2011 14:27:36 +0200 ]]> <![CDATA[Laar: Euroopa küberkaitsevõime peab kasvama]]> Wed, 16 Nov 2011 11:21:59 +0200 Kaitseminister Mart Laar ütles Rootsis toimuval Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, et Euroopa Liidul on küberkaitseks palju suurem potentsiaal, kui seda praegu kasutatakse.
Laari hinnangul on vaja nii Euroopa Liidu kõikehõlmavat küberkaitsepoliitikat kui otsest küberkaitsealast koostööd. „Eesti ettepanekul leppisid kaitseministrid kokku töögrupi loomises, mis esitab Põhjala ja Balti kaitseministritele järgmisel aastal sellealased konkreetsed ettepanekud,“ ütles Laar.

Kaitseminister Laar peab oluliseks tugevdada sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude kaitset läbi spetsiaalse küberkaitseüksuse loomise.

Kaitseminister rääkis küberkaitsekoostöö tõhustamisest Rootsis Örebros toimuval Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi kaitseministrite kokkusaamisel.

Lisainfo:

Rauno Veri
Kaitseministri nõunik
Tel +372 5340 8908
rauno.veri@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar: kaitsekulude vähendamine ei lahenda majanduse probleeme]]> Wed, 16 Nov 2011 14:28:20 +0200 Täna toimunud Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide asekaitseministri Alexander Vershbow’ga rõhutati vajadust tõsta kaitsekulusid.
Kaitseminister Mart Laari sõnul ei lahenda kaitsekulude vähendamine riikide majandusprobleeme, vaid pakub neile ainult ajutist lahendust, tuues perspektiivis probleeme juurde.

„Maailma ajalugu pole läbi, riigid peavad jätkuvalt igapäevaselt tegelema ka enda turvalisuse ja julgeolekuga,“ lausus Laar.

Laari sõnul tasub selles küsimuses õppida ka ajaloost: riigid, kes täna enda julgeolekusse ei panusta, peavad seda tegema tulevikus, kulutades hoopis rohkem, kui nad lühiajaliselt kokku hoidsid.

„Me peame oma lubadusi täitma ja kokkulepetest kinni pidama, sest sellel püsivad meie partnerlus ja koostöö,“ ütles kaitseminister.

Kaitseminister Laar toonitas, et Eesti täidab NATO liitlasena oma kohust, panustades väga tõsiselt nii kollektiivkaitsesse kui ka esmasesse kaitsevõimesse.

Ta tõstis esile ka Eesti riigikaitse pikaajalise arengukava uuendamist, rõhutades vajadust muuta olemasolevaid sõjalisi võimeid efektiivsemaks, kasvatada seiresuutlikkust, viia Ämari lennubaas täielikku valmisolekusse ning Kaitseväe juhtimisstruktuur kooskõlla Eesti vajaduste ja võimalustega.


Lisainfo:
Rauno Veri
Kaitseministri nõunik
Tel +372 5340 8908
rauno.veri@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar kohtus NATO Arendamise väejuhatuse ülemaga]]> Wed, 09 Nov 2011 18:01:56 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus eile Norfolkis NATO Arendamise väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga, kellega arutati NATO eesseisva Chicago tippkohtumise, „targa kaitse“ ja küberkaitsega seotud küsimusi.
„“Smart defence“ ehk teisisõnu „tark kaitse“ ei tohi viia kaitsekulutuste vähendamiseni, nagu paraku paljudes Euroopa riikides on juba juhtunud. Vastupidi – tänapäevaste julgeolekuohtudele toimetulekuks peab rahaline sisend riigikaitsesse olema reaalne ning lõpplahendused nutikad,“ ütles Laar kohtumisel kindral Abrialiga.

Kindral Abriali nõustus, et sellise lähenemise heaks näiteks Balti riikide õhuturbeoperatsioon.

Norfolkis asuv NATO Arendamise väejuhatus on üks NATO kahest strateegilisest väejuhatusest. Väejuhatus vastutab NATO arendus- ja ümberkorraldustegevuse ning väljaõppe eest. Teine, Euroopas asuv operatsioonide väejuhatus juhib NATO käimasolevaid operatsioone Afganistanis ja teistes konfliktikolletes.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse homme.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar kohtus USA asekaitseministriga]]> Tue, 08 Nov 2011 18:41:06 +0200 Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Pentagonis USA asekaitseministri Michèle Flournoy’ga, kes tunnustas Eestit kaitse-eelarve plaanitava suurendamise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.
Laari ja Flournoy kohtumisel arutati muuhulgas Eesti ja USA vahelise kahepoolse kaitsekoostöö, kevadel toimuva NATO Chicago tippkohtumise, NATO kollektiivkaitse, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbeoperatsiooniga seotud küsimusi.

USA asekaitseminister Flournoy tänas kohtumisel Eestit kaitse-eelarve plaanitava tõstmise eest kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on praegusel keerulisel ajal eeskujuks kogu NATO-le. Samuti tunnustas Flournoy Eestit märkimisväärse panuse andmise eest välisoperatsioonidel ja küberkaitse arendamisel.

Kaitseminister Laar ütles pärast kohtumist, et NATO liikmena on Eesti huvitatud mitte ainult julgeoleku tarbimisest, vaid ka julgeolekusse panustamisest. „Küberkaitse on hea näide valdkonnast, kus Eesti arvamused on oodatud ja arvestatud ning kus Eestit peetakse üheks „NATO suurtest“,“ ütles Laar.

Täna külastab kaitseminister Laar ka Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Allied Command Transformation) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrial’iga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja väejuhatuse koostööga seotud küsimusi.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse neljapäeval.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar: me ei lase piirata oma internetivabadust]]> Mon, 07 Nov 2011 19:31:25 +0200 Kaitseminister Laar rõhutas USA-s küberjulgeoleku konverentsil peetud ettekandes küberkaitsealase koostöö vajadust kaitsmaks oma vabadust ja põhiõigusi.
Kaitseminister Laar esines täna kõrgetasemelisel Eesti Kaitseministeeriumi ja mõttekoja Center for Strategic and International Studies ühiskorraldatud küberjulgeoleku konverentsil, kus tutvustas muuhulgas Eesti kogemust küberrünnakute ja -ohtudega toimetulemisel.
 
Minister Laar keskendus oma sõnavõtus sellele, kuidas internet on tänapäeval võimsamaid vabadusekandjaid. „Sageli on autoritaarsete riikide rünnakute eesmärk sundida meid sammudele, mis piiraks internetivabadust – seda me juhtuda ei lase,“ ütles kaitseminister Laar.
 
Laari sõnul saab julgeolekut ja turvalisust küberruumis tagada vaid koostöös, mis põhineb neljal sambal. 1. Riigi koostöö kodanikega suurendamaks eraisikute arvutite turvalisust pahavara eest. 2. Riigi koostöö erasektoriga, mille heaks näiteks on Eestis tegutsev küberkaitseliit. 3. Riigiasutustevaheline koostöö, et kindlustada riigi kui terviku võime kaitsta end küberruumis. 4. Rahvusvaheline koostöö, mis peab kindlustama, et suudame üheskoos astuda vastu piiriülestele ohtudele, sest teist võimalust meil pole.
 
Konverentsil esines ka endine USA asekaitseminister William Lynn, kes tänas Eestit küberjulgeoleku alal võetud liidrirolli eest ja rõhutas, et küberrünnakud on reaalne oht, mis süveneb. Sõjaliste ohtude kõrval rõhutas Lynn küberrünnakute potentsiaalse majandusliku kahju ulatust.
 
Homme kohtub Laar USA asekaitseministri Flournoyga, kellega arutatakse NATO tuleviku ja kaitsekuludega, küberkaitse ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi.

Samuti külastab kaitseminister Laar Norfolkis asuvat NATO Arendamise Väejuhatust (Supreme Allied Command Transformation – SACT) ning arutab väejuhatuse ülema kindral Stéphane Abrialiga peamiselt Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse ja SACT-i koostööga seotud küsimusi.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse neljapäeval.


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete peaspetsialist
Tel 7170078
linda.raska@kmin.ee

]]> <![CDATA[Laar ja Parts arutasid sadamate ühendamist]]> Tue, 01 Nov 2011 12:23:29 +0200 Kaitseminister Mart Laar ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts külastasid täna Miinisadamat ja Hundipea sadamat, et arutada erinevate riigisadamate koondamist ühte sadamasse.
Laar ja Parts tutvusid nii Mereväe Miinisadamas kui ka Veeteede Ameti Hundipea sadamates olevate hoonete ja kaidega ning arutasid sadamarajatiste võimalikku ühist kasutamist.

Kaitseministeeriumi juhtimisel analüüsivad Siseministeerium ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu võimalusi, kuidas koondada tulevikus ühte riigisadamasse kokku Mereväe ning Politsei- ja Piirivalveameti laevad ja kaldabaasid ning tihendada koostööd Miinisadama ja Hundipea sadama vahel. Analüüs valmib 2011. aasta lõpuks, misjärel esitatakse vastavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

Kaitseminister Laari sõnul ei ole Eesti-suurusel väikeriigil mõistlik arendada kolme paralleelset riigile kuuluvat sadamat ning tulevikus võiksid nii Merevägi, Piirivalve kui ka Veeteede Amet paikneda ühises riigisadamas. „Ühise taristu arendamine säästaks maksumaksja raha ning betooni asemel saaksime rohkem investeerida inimestesse ja sisulistesse võimetesse,“ ütles Laar.

Majandusminister Partsi sõnul on Veeteede Ameti ja Mereväe vahel juba täna tihe koostöö ning üksteise laevad kasutavad vajadusel mõlema asutuse sadamakaisid. „See on hea näide riiklikust ja säästlikust mõtlemisest ning sadamate ühendamine oleks eeskujuks ka teistele riigiasutustele,“ ütles Parts.

Laari ja Partsi saatsid tänasel külaskäigul Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide ja Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Jüri Saska.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> <![CDATA[Laar: konsensus riigikaitse laia käsitluse osas on kriitiliselt tähtis]]> Tue, 01 Nov 2011 12:22:08 +0200 Kaitseminister Mart Laar rõhutas täna Roostal Kõrgematel Riigikaitsekursustel laiapõhjalise riigikaitse olulisust ja võimete ühendamise vajadust.
„Riigikaitse lai käsitlus tähendab eelkõige seda, et me ei saa ehitada sõja tarbeks teistsugust Eestit kui see, mis meil igapäevaselt rahu ajal olemas. Meie riik ja tema institutsioonid peavad suutma toimida nii tavaolukorras kui ka kriisi ajal. Selle nimel tuleb sihikindlalt tegutseda,” ütles Laar ning lisas, et konsensus riigikaitse laia käsitluse edasiseks rakendamiseks on tugev.

Tänapäeval pole riigikaitse vaid sõjaväelaste asi, maailm on muutunud keeruliseks ja pelgalt sõjalise jõuga ei lahenda ühtegi probleemi. „Riigikaitse reformimist ja seaduste ajakohastamist tuleb jätkata, et ehitada riiki tervikuna, mitte ametkondlikult. Seda on võimalik teha võimeid ühiselt planeerides, mistõttu hõlmabki järgmise kümne aasta sõjalise kaitse arengukava ka teisi ministeeriume, eelkõige siseministeeriumi, aga miks mitte ka sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkondi,” selgitas Laar.

Pühapäeval alanud ja kuus päeva kestnud Kõrgemate Riigikaitsekursuste jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja aruteludele osalesid kursuslased grupitöödes, et lahendada riigikaitse ja julgeolekuga seotud ülesannet.

Teiste seas esinesid kursustel Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, välisminister Urmas Paet, Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann, Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson, kaitse-, välis- ja siseministeeriumi ametnikud, kaitseväe ohvitserid ning teised asjatundjad.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 1100 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

Rohkem infot kursuste kohta: www.kmin.ee/krkk


Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel. 7170078
linda.raska@kmin.ee ]]> <![CDATA[Kaitseminister Laar kohtus Soome kolleegiga]]> Tue, 25 Oct 2011 19:17:20 +0300 Kaitseminister Mart Laar kohtus täna Eestit külastava Soome kaitseministri Stefan Walliniga, kellega lepiti kokku kahe riigi vahelise koostööd puudutava nelja-aastase kava koostamises.
Laar ja Wallin andsid oma kohtumisel korralduse koostada veebruariks Eesti ja Soome vahelise kaitsekoostöö nelja-aastane raamdokument, mis paneb paika peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid.

„Eesti ja Soome vaheline kaitsealane koostöö on juba alates 1990. aastatest olnud väga tihe ja kasulik. Nelja-aastase koostöökavaga on plaanis need suhted tõsta uuele tasemele, et läbi ühistegevuse säästa nii Eesti kui Soome maksumaksjate raha,“ ütles kaitseminister Laar.

„Eesti ja Soome senise koostöö suurepäraseks näiteks on 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite ühine hankeleping, millega Eesti saab omale kaks radarit ühe hinnaga,“ lisas Laar.

Kohtumisel arutati ka Põhjala ja Balti riikide koostöö, Euroopa Liidu lahingugruppide, Afganistani operatsiooni ja küberkaitsega seotud küsimusi.

„Soome on väga huvitatud Eesti senistest kogemustest küberkaitse vallas ning kohtumisel lepiti kokku ka sellekohases tihedamas infovahetuses,“ ütles kaitseminister Laar.

Soome kaitseminister Wallin lahkub Eestist täna õhtul.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]>