Copyright (c) 2010 Kaitseministeerium http://www.mod.gov.ee/ Kaitseministeeriumi uudiste RSS voog et Thu, 09 Sep 2010 18:34:43 +0300 Mon, 06 Sep 2010 19:11:08 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus täna Kielce’s oma Poola kollegi Bogdan Klich’iga, kellega arutati NATO novembrikuise tippkohtumise ja alliansi uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes pärast kohtumist, et Eesti ja Poola huvid NATO uue strateegilise kontseptsiooni osas kattuvad. „Mõlema riigi jaoks on oluline, et alliansi uus aluspaber rõhuks kindlasti kollektiivkaitsele kui NATO peamisele ülesandele ning liikmesriikide endi territooriumi kaitse tähtsustamisele,“ ütles Aaviksoo.

„Ühtlasi oleme ühisel seisukohal, et kollektiivkaitse ei ole ainult rida paberil, vaid ka järjekindel planeerimine, ühisõppuste korraldamine ja infrastruktuuri väljaarendamine ning sellealast koostööd tuleb eelseisvatel aastatel süvendada,“ lisas kaitseminister.

Samuti arutati kohtumisel Eesti ja Poola kahepoolse kaitsealase koostööga seotud küsimusi. „Poola on aktiivselt osalenud Balti riikide õhuturbe tagamisel oma hävituslennukitega ning loodetavasti jätkub tihe koostöö selles vallas ka edaspidi,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Lisaks kohtumisele kaitseminister Klich’iga külastas Aaviksoo täna ka Kielce’s toimuvat 18. rahvusvahelist relvastusnäitust.

Homme hommikul asetab Aaviksoo Varssavis pärja Smolenski lennukatastroofis hukkunud Poola kindralstaabi ülema kindral Franciszek Gągor’i hauale ning külastab Poola Riiklikku Kaitseakadeemiat, kus esineb küberkaitseteemalise ettekandega.

Poola õhujõudude hävitajad on alates 2004. aastast kolmel korral osalenud Balti riikide õhuturbe tagamisel. Samuti panustab Poola Tartus asuva Balti Kaitsekolledži arengusse ning Szczecinis asuvas NATO Kirdekorpuse staabis teenib alaliselt kolm Eesti vanemohvitseri.

Kaitseminister Aaviksood saadavad Poola-visiidil Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Eerik Marmei ning Eesti kaitseatašee Poolas kolonel Albert Helme. Kaitseminister naaseb Eestisse homme õhtul.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Tue, 31 Aug 2010 09:41:37 +0300 Kaitseministeeriumis avati täna Afganistanis langenud nooremseersant Herdis Sikka mälestuseks kaastundeavalduste raamat.
Raamat asub Kaitseministeeriumi fuajees ning sinna saavad sissekandeid teha kõik soovijad. Kaastundeavalduste raamat jääb Kaitseministeeriumis avatuks kuni reedeni, pärast mida viiakse see sissekannete tegemiseks kaitseväkke ning seejärel operatsioonipiirkonda Afganistanis.

Esimesed sissekanded kaastundevalduste raamatusse tegid täna hommikul kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Samuti on Kaitseministeeriumi kodulehel aadressil http://www.kmin.ee/et/kaastundeavaldused avatud elektrooniline kaastundeavalduste raamat. Kõik kaastundeavaldused kogutakse kokku ning antakse hiljem üle nooremseersant Sikka perekonnale.

Jalaväekompanii Estcoy-10 nooremseersant Herdis Sikka langes eile Afganistanis isevalmistatud lõhkekeha plahvatuse läbi.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee
]]> Thu, 26 Aug 2010 11:32:50 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo informeeris täna valitsuskabinetti kavast hankida Eesti kaitseväele Hollandist üle 80 soomustransportööri SISU XA-188.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tugevneks uute soomustransportööridega nii Eesti kaitsevõime üldiselt kui ka lahinguväljal tegutseva üksiksõduri turvalisus. „Võrreldes kaitseväe seniste soomustransportööridega pakuvad uued soomukid meie kaitseväelastele tunduvalt paremat kaitstust. Seetõttu peaksid esimesed uued soomukid veel sel aastal jõudma Afganistanis tegutsevata Eesti kaitseväelaste kasutusse,“ ütles Aaviksoo.

Soomustransportöör SISU XA-188 on väliselt ja mitmetelt sisemistelt sõlmedelt sarnane Eestile 2004. aastal Soomest hangitud 60 soomukiga SISU XA-180EST, mis lihtsustab uute soomukite kasutuselevõttu, hooldust ja remonti. Küll aga on uutel soomukitel tunduvalt parem soomuskaitse, mis tagab kaitseväelastele parema kaitstuse nii käsitulirelvade tule kui ka miinide ja improviseeritud lõhkekehade eest.

Lisaks jalaväe transpordiks mõeldud SISU-dele hangitakse Hollandist ka juhtimispunkti- ja meditsiinisoomukeid, kokku üle 80 masina, mida kasutatakse kaitseväe 1. jalaväebrigaadi allüksuste varustamiseks. Hange sisaldaks enne soomustransportööride üleandmist nende hooldust ja remonti Hollandis.

Kaitseministeerium peab praegu Hollandi Kaitsehangete Agentuuriga läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks, vastav leping plaanitakse sõlmida lähinädalatel. Hanke koguhinnaks kujuneb üle 300 miljoni Eesti krooni, mis tasutakse vastavalt tarnete toimumisele aastatel 2011-2015.

Soomustransportööride hankega täidetakse üks Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 eesmärkidest ehk 1. jalaväebrigaadis soomustatud sõidukite arvu suurendamine.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiteade
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Thu, 19 Aug 2010 11:43:53 +0300 ]]> Mon, 16 Aug 2010 18:35:12 +0300 Alates sellest nädalast töötab Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerina Mikk Marran, kes seni töötas kaitsetalituse direktorina Eesti alalises esinduses NATO juures.
Kaitseinvesteeringute asekantsler juhib ja koordineerib talle alluvate hangete osakonna, infrastruktuuri osakonna ja NATO investeeringute osakonna tööd. Need osakonnad hangivad vastavalt pikaajalistele arengukavadele ja hankeplaanidele kaitseväe tarbeks relvastust ja varustust ning arendavad kaitseväe linnakuid, harjutusvälju jm infrastruktuuri.

Mikk Marran on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal, õppinud mitmetel täiendkursustel Ungaris, Saksamaal ja Kanadas. 2010. aastal omandas Marran Ameerika Ühendriikide National Defence University’s magistrikraadi rahvusliku ressursi strateegia alal.

Aastatel 1999 kuni 2003 töötas Marran Kaitseministeeriumi Balti koostöö büroos, sealhulgas aastatel 2001-2003 büroojuhatajana. 2003. kuni 2005. aastani oli Marran Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja ning aastatel 2005-2006 NATO ja ESDP osakonna juhataja. 2006. kuni 2009. aastani oli Marran Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juures kaitsetalituse direktor.

Senine kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt lahkus ametist omal soovil, kuid jätkab esialgu Vabadussõja võidusamba projektijuhina.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Mon, 16 Aug 2010 11:02:49 +0300 ]]> Tue, 10 Aug 2010 14:05:27 +0300 Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja Rootsi Kaitsehangete Ameti peadirektor Gunnar Holmgren allkirjastasid täna Stockholmis kaitsealaste ühishangete raamlepingu.
Raamleping paneb paika Eesti ja Rootsi kaitsehangete koostööformaadi ja protseduurid ning ühiste töögruppide moodustamise. Töögrupid hakkavad läbi töötama mõlema riigi hankeplaane, et leida kokkupuutepunkte, millele tuginedes saaks tulevikus läbi viia relvastuse, varustuse ja laskemoona ühiseid hankeid. Iga konkreetse ühishanke korral sõlmitakse eraldi ühisprojektide kokkulepped.

Kaitseinvesteeringute asekantsleri Martin Hurda sõnul näeb Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 Eesti kaitseväele ette mitmete uute, suurte ja ressursimahukate hangete algatamise. „Seetõttu kuulab Kaitseministeerium maad ka meie partnerriikide seas, et leida võimalusi ühiste relvastus- ja varustushangete läbiviimiseks,“ ütles Hurt.

„Heaks näiteks sellisest koostööst on eelmise aasta juunis Soome ja Eesti ühisprojektina alustatud keskmaaradarite hankimine, mis hoidis Eesti maksumaksjatele kokku sadu miljoneid kroone,“ lisas asekantsler Hurt.

Ühishangete raamlepinguga omandavad nii Eesti kui Rootsi uusi hangetealaseid teadmisi ja kogemusi, mis pakuvad tulevikus mõlemale riigile rahalist kokkuhoidu. Varustuse ja relvastuse ühishanked madaldavad hangitava tehnika tükihinda, samuti remondi- ja hoolduskulusid. Lisaks paraneks ühishangete läbi ka Eesti ja Rootsi kaitsevägede koostegutsemisvõime, kuna senisest enam hakatakse kasutama sama tüüpi varustust.

Rootsil ja Eestil on tihedad kaitsealased sidemed juba alates 1990. aastate esimesest poolest. Peamisteks koostöövaldkondadeks on kaitseväelaste väljaõpe, Balti Kaitsekolledži arendamine, mereseire-alane infovahetus, kaitsealane abi Lääne-Balkanil, Ukrainas ja Gruusias, lisaks on Rootsi Eesti kaitseväele annetanud varustust. Samuti plaanib Eesti 2011. aasta esimesel pool-aastal osaleda Rootsi juhitud Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus kuni 55 kaitseväelasega.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Mon, 09 Aug 2010 11:12:50 +0300 Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele Riigikogu otsuste eelnõud, mis näevad 2011. aastal ette keskmiselt üle 200 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Afganistanis, Kosovos, Bosnias, Iraagis, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus.
Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis Riigikogu. Täna kooskõlastusringile saadetud otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälte-enamust.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti tänane kaitsevõime üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele. „Eesti osaleb rahvusvahelistel julgeolekutagamisoperatsioonidel lähtudes põhimõttest, et liitlastel tuleb üksteist sõjaliste või muude julgeolekualaste ohtude korral vastastikku abistada. Rahvusvahelistel missioonidel osaledes kasvatame läbi praktilise tegevuse operatsioonialadel ja koostöös liitlastega ka oma enda iseseisvat kaitsevõimet,“ ütles Aaviksoo.

Eesti kaitseväe suurimaks välismissiooniks jääb endiselt osalemine NATO juhitud julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus Afganistanis, kus eelnõu kohaselt teenib järgmisel aastal pidevalt 160-165 kaitseväelast. Praegu osaleb Eesti Afganistani operatsioonil jalaväekompanii, logistilise toetuselemendi, tuletoetusmeeskonna, improviseeritud lõhkekehade vastase meeskonna ning staabiohvitseride- ja allohvitseridega Lõuna-Afganistanis ning sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonnaga Kabulis.

NATO juhitud Kosovo julgeolekutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus jätkaks Eesti eelnõu kohaselt osalemist kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga.

Bosnias ja Hertsegoviinas osaleks Eesti 2010. aastal endiselt kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga sealse Euroopa Liidu väekontingendi EUFOR (European Military Force) staabis Sarajevos. Kuna praegune julgeolekutagamismissioon võib lähitulevikus muutuda nõustamis- ja väljaõppemissiooniks, võidakse seal teenivad Eesti staabiohvitserid järgmisel aastal asendada sama arvu instruktoritega.

Iraagis jätkaks kaitsevägi otsuse-eelnõude kohaselt osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) kuni kolme staabiohvitseriga. NTM-I peamiseks ülesandeks on Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine, otseste julgeolekutagamisoperatsioonidega sealseid staabiohvitserid ei tegele.

Lähis-Idas ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) jätkaks Eesti 2011. aastal osalemist kuni kolme kaitseväelasega. UNTSO sõjaliste vaatlejate ülesandeks on jälgida rahukokkulepete kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas paiknevaid ÜRO missioone.

Lisaks tavapärastele mandaatidele saadeti täna kooskõlastusringile ka Riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis staabikaitserühma ja staabiohvitseridega – kokku kuni 55 kaitseväelasega. Rootsi, Norra, Soome, Iirimaa ja Eesti üksustest koosnev Põhjala Lahingugrupp on valmisolekus 2011. aasta esimesel pool-aastal.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Riigikogu otsuste eelnõude ja seletuskirjadega saab tutvuda portaalis eÕigus aadressil http://eoigus.just.ee/


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Mon, 09 Aug 2010 16:57:41 +0300 ]]> Mon, 09 Aug 2010 11:57:54 +0300 ]]> Mon, 09 Aug 2010 11:19:27 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus eile Haminas oma Soome kolleegi Jyri Häkämiesiga, kellega arutati kahe riigi kaitsealast koostööd puudutavaid küsimusi.
Mitteametlikul kohtumisel arutasid kaitseministrid Afganistani operatsiooni tulevikuga, Eesti ja Soome kahepoolse kaitsealase koostöö ning Põhjala ja Balti riikide koostööga seotud küsimusi.

„Sõjaväemuusika tekitab energilisi mõtteid – Eesti ja Soome kaitsealane koostöö võiks saada eeskujuks kogu Põhjala-Balti koostööle,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Aaviksoo väisab Soomet kaitseminister Häkämiesi kutsel ning külastas täna ka Haminas toimuvat rahvusvahelist sõjaväemuusika festivali Hamina Tattoo. Kahekümnendat korda toimuval festivalil osalevad sõjaväeorkestrid kaheksast erinevast riigist, sealhulgas Eesti kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhtimisel.

Eesti ja Soome kaitsealane koostöö on olnud väga tihe juba alates 1990. aastatel. Viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping kokku 14 õhuseireradari ühiseks hankimiseks firmalt Thales-Raytheon, millest kaks tükki lähevad Eesti Õhuväe ning 12 tükki Soome kasutusse. Ühishankega ostetavate radaritega kaetakse kogu Eesti õhuruum ühtlase ja kvaliteetse radaripildiga.
]]> Fri, 06 Aug 2010 18:55:29 +0300 ]]> Fri, 06 Aug 2010 11:22:56 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Tartus Balti Kaitsekolledži komandandile brigaadikindral Gundars Abolsile üle Ida tänavale rajatud kolledži uute majutushoonete võtmed.
Vallikraavi Kinnisvara AS rajas Balti Kaitsekolledži õppurite ja õppejõudude majutamiseks Ida tänava algusesse kokku viis 17-korterilist majutushoonet, mis paiknevad Riia mäel asuvast kolledžist pooletunnise jalutuskäigu kaugusel.

Kaitseministeerium hakkab uusi majutushooneid rentima ministeeriumi esimese nn PPP-projektina (Public-Private Partnership, avaliku- ja erasektori koostöö). Erinevalt tavapärastest ehitushangetest ei hakka Kaitseministeerium vahetult tegelema hoonete ehitamise, sisustamise, hooldamise ja remondiga. Selle asemel võtab ministeerium hooned 20 aastaks rendile kuu-üüriga 949 000 krooni, mis sisaldab endas kõiki kommunaalmakseid, koristus- ja hooldusteenust ning vajadusel ka remonti. Lepingu lõppemisel 20 aasta pärast on Kaitseministeeriumil soovi korral eelisõigus hoonete ostmiseks.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles hoonete võtmeid üle andes, et Balti Kaitsekolledži püsimine tõeliselt rahvusvahelise õppeasutusena on kooli tuleviku seisukohast esmase tähtsusega. „Täna avatud majutushooned muudavad kolledži välisõppejõudude ja -õppurite jaoks senisest tunduvalt atraktiivsemaks õppekeskkonnaks,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul said tellitud hooned valmis õigeaegselt, mis on ehitushangete puhul haruldane, kusjuures kvaliteedis järeleandmisi tegemata. „Samas vabaneb kaitsevägi PPP-projekti läbi majavalitseja ülesannetest ning sellest pilootprojektist saadud kogemusi võetakse arvesse Kaitseministeeriumi tulevaste ehitushangete puhul,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

„Teiste riikide kogemus on näidanud, et PPP-projektid võivad kokkuvõttes anda väga häid tulemusi – nii näiteks hankis Suurbritannia sarnase lahenduse läbi lausa lennukikandjaid,“ lisas Aaviksoo.

Seni majutati Balti Kaitsekolledži õppureid peamiselt Rebase tänaval asuvas nn Taru hotellis, mis on amortiseerunud ning ühiselamuks nii ehituslikult kui majanduslikult ebasobiv.

1998. aastal asutatud Balti Kaitsekolledži eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu ning meie partnerriikide ohvitseridele NATO standarditele vastavat vanemohvitseride koolitust. Balti Kaitsekolledž on üks väheseid kaitsekolledžeid, kus ka mitte-NATO riikide ohvitseridel on võimalik saada NATO standarditele vastavat ingliskeelset staabiohvitseride väljaõpet.

2010.-2011. õppeaastal õpib Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursusel ja kõrgemal juhtimiskursusel ohvitsere ja ametnikke kokku 17 erinevast riigist.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee
]]> Fri, 06 Aug 2010 19:13:59 +0300 Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti, mis korrastab tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust.
Kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm nentis, et eelmine kaitseväeteenistuse seadus võeti algselt vastu juba üle kümne aasta tagasi. „Uue seaduse eesmärgiks on käia kaasas vahepeal ühiskonnas toimunud muudatustega, muuta teenistus kaitseväes paindlikumaks ja kaasaegsemaks ning muuta kaitseväkke sisenemine senisest lihtsamaks,“ selgitas kaptenleitnant Tumm.

Uue seaduseeelnõu kohaselt pikeneks kutsealuste ajateenistusse kutsumise piirvanus seniselt 28-lt eluaastalt 30-le, et kompenseerida kutsealuste hulga vähenemist lähi-aastatel ja tagada piisav valikuväli ajateenistuseks.

Samuti tekib uue seadusega inimestel, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks tekib naisterahvastel esmakordselt ka võimalus läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.

Uue seadusega muudetakse tegevteenistujate tervisenõuded täpsemaks, et paremini arvestada erinevate ametikohtade eripäraga ning tagada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud kaitseväelastele senisest laiemad võimalused teenistuse jätkamiseks kaitseväes.

Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistussuhe tähtajalisteks, et vähendada personalivoolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.

Samuti liidetakse uue kaitseväeteenistuse seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus, mille tarbeks tekib uude seadusesse eraldi peatükk kaitseväedistsipliini kohta.

Tegevteenistujate sotsiaalsete tagatiste pakett ja eripensionite süsteem jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega muutmatuks.

Kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti eelnõu ning seletuskiri asuvad portaalis eÕigus aadressil http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=298733


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Fri, 06 Aug 2010 10:32:51 +0300 Eesti Sõjamuuseumis toimus eile Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetajate järjekordse kursuse lõpuaktus.
Jaanuarist kuni juulini toimunud kursuse maht oli 24 Euroopa ainepunkti ning sisaldas lisaks tavapärastele riigikaitset puudutavatele teemadele ka muid õpetajaametiks vajalikke valdkondi, nagu näiteks aktiviseeriv õpikeskkond ja selle kujundamine ning noorukite toimetulek ja käitumisprobleemid. 2010. aasta kursuse lõpetajate hulgas on nii neid, kes juba töötavad riigikaitseõpetajana kui ka neid, kes alles soovivad alustada riigikaitseõpetaja ametiga.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna riigikaitseõpetuse nõuniku Reelika Semjonovi sõnul on kursuse lõpetanud õpetajad omandanud kõik vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla valmis gümnaasiumis riigikaitseõpetuse valikaine õpetamiseks. „Kaitseministeerium loodab leida tänavustest lõpetajatest tänuväärset juurdekasvu senisele riigikaitseõpetajate kogukonnale, sest tegemist on valikainega, mis gümnaasiumi noorte seas üha enam populaarsust pälvib,“ ütles Semjonov.

2010. aasta algusest kehtiva riigikaitseõpetuse ainekavaga suurenes õppetundide arv seniselt 35-lt 70-le ning seni vabatahtlikkuse alusel toimunud riigikaitselaager on nüüd saanud riigikaitseõpetuse lahutamatuks osaks. Seetõttu korraldati ka sel aastal riigikaitseõpetajate kursusel osalejatele praktilise harjutusena välilaager Männiku harjutusväljal.

Välilaagris õppisid tulevased õpetajad eeskätt gümnasistidele praktiliste harjutuste läbiviimist välitingimustes, samuti meditsiiniõpet, topograafiat ning välilaagriga kaasnevat eluolu. Samuti viisid kursusel osalejad koostöös Kaitseliidu Tallinna malevaga läbi sõdurioskuste praktikaraja neile Kaitseliidu noortele liikmetele, kes on vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga liitunud just pärast riigikaitseõpetuse läbimist oma koolis. Laagris osalesid instruktoritena ka alles mõni kuu tagasi ajateenistuse lõpetanud reservrühmaülemad, kes ise paar aastat tagasi gümnaasiumi õpilastena oma esimeses riigikaitselaagris sõdurioskuste rada läbisid.

Kursuse teooriatunnid toimusid sarnaselt eelnevatele aastatele Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis. Kursuse lõpetamiseks tuli igal õpetajal näitlikustada riigikaitseõpetuse ainekavas esitatud üks õppetund.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastatakse ministeeriumi eelarvest riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Koostöös Tallinna Ülikooliga koolitatakse riigikaitseõpetajaid alates 1997. aastast. Lisaks sellele kursusele on aastate jooksul iga-aastaseks traditsiooniks saanud riigikaitseõpetajate sügisseminar, mille käigus õpetajad saavad ennast kursis hoida muutustega kiiresti arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

Samuti sõlmisid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja haridusminister Tõnis Lukas 2008. aasta mais riigikaitseõpetuse tegevusprogrammi aastateks 2008 kuni 2013, mille eesmärk on luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.

2009. – 2010. õppeaastal õpetati riigikaitset 106 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis üle Eesti.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee
]]> Thu, 05 Aug 2010 16:13:01 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus täna Eestit külastava NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülema kindral Egon Rammsiga, kellega arutati Afganistani operatsiooni, NATO sõjalise juhtimisstruktuuri muudatuste ning alliansi uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi. Kaitseminister Aaviksoo märkis, et kindral Ramms ja tema poolt juhitav meeskond on Eesti seisukohalt vaadates teinud väga head tööd, mis on edendanud nii Eesti ja NATO koostööd, kuid on kasvatanud ka Eesti kui NATO liikmesriigi rahvuslikku julgeolekut. „Viimasel kahel aastal tehtud töö ja toimunud arengud on näide väga hästi sujunud koostööst,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Kindral Ramms kohtus täna ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ning külastas pärastlõunal NATO Kooperatiivset Küberkaitse Kompetentsikeskust.

Brunssumi Ühendväejuhatus (Allied Joint Force Command Brunssum) on NATO Põhja-Euroopasse jääva territooriumi kaitse eest vastutav sõjaline staap, mis paikneb Brunssumis, Hollandis. Brunssumi ühendväejuhatusele allub NATO maaväekompomenti juhatus Heidelbergis, mereväekomponendi juhatus Northwoodis ja õhuväekomponendi juhatus Ramsteinis. Samuti juhib Brunssumi Ühendväejuhatus NATO operatsiooni Afganistanis.

Lisainfo:
Hannes Krause
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0155 / 580 40269
hannes.krause@kmin.ee
]]> Wed, 04 Aug 2010 15:21:19 +0300 Alates sellest nädalast alustab teenistust uue kaitseatašeena Poolas kolonel Albert Helme ning uue kaitseatašeena Taanis ja Norras kolonelleitnant Toomas Peda.
Kaitseatašee on kaitsediplomaadina oma asukohariigi ja Eesti vahelise kaitse- ning julgeolekualase koostöö edendaja, muuhulgas on tema ülesandeks edastada informatsiooni asukohariigi riigikaitse kohta ning tutvustada Eesti riigikaitselisi seisukohti. Eestil on praegu kokku üheksa kaitseatašeed, kes katavad järgmisi riike: Venemaa, Ukraina, Gruusia, Taani, Norra, Suurbritannia, Saksamaa, Šveits, Tšehhi, Soome, Rootsi, Ameerika Ühendriigid ja Poola.

Poolas teenistust alustanud kolonel Albert Helme on sündinud 1958. aasta 24. septembril. Helme on lõpetanud Omski Kõrgema Sõjakooli ja USA maaväe juhtimise- ja staabikolledži. Ta on teeninud Nõukogude Armees rühma- ja roodukomandörina ning Eesti kaitseväes Kalevi pataljoni staabiülemana, erinevatel ametikohtadel Kaitsejõudude Peastaabis ja Kaitseliidu Peastaabis, Maaväe Staabi jalaväeinspektorina, Balti Kaitsekolledži õppejõuna ning viimati Põhja Kaitseringkonna ülemana.

Uue kaitseatašeena Taanis teenistust alustanud kolonelleitnant Toomas Peda on sündinud 1969. aasta 2. septembril. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magistrina ning Balti Kaitsekolledži maaväe keskastmekursuse ning vanemstaabiohvitseride kursuse. Kolonelleitnant Peda on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Pärnu jalaväepataljonis, Kaitseliidu Pärnu malevas, Eesti kontingendi ülemana Kosovos, erinevatel ametikohtadel Rahuoperatsioonide Keskuses ja Kaitsejõudude Peastaabis ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikalektorina.

Eesti senine kaitseatašee Poolas kolonelleitnant Inno Miller ja senine kaitseatašee Taanis kolonelleitnant Andres Kütt jätkavad teenistust Kaitseväe Peastaabis.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee ]]> Wed, 04 Aug 2010 12:40:38 +0300 ]]> Wed, 04 Aug 2010 11:37:21 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna sõjalis-sportliku võistluse Erna retk avamisel Jüriöö pargis, et iga-aastaselt toimuv võistlus on tõstnud Eesti sõjalise spordi valdkonnas maailma tippriikide hulka.
„On märkimisväärne, et lisaks Erna luuregrupi mälestuse au sees hoidmisele on see igasuvine võistlus muutnud militaarspordi Eestis arvestatavaks spordialaks,“ sõnas kaitseminister. „Parimaks tunnistuseks selle kohta on 2007. aastal retke võitnud Eesti oma reservohvitserid, kes 2009. aastal suutsid võita maailma absoluutse sõjalise spordi tippvõistluse Swiss Raid Commando.“

Kaitseministri sõnul on Erna retk on olnud ka väga edukas rahvusvahelise sõjalise koostöö projekt, sest osalejaid on aastate jooksul olnud enam kui 21 riigist.

Erna retk on rahvusvaheline sõjalis-sportlik võistlus, mida korraldatakse 1994. aastast. Igasuvist retke korraldab Erna Selts, toetavad Kaitseliit ja Kaitsevägi. Võistluste juht on sel aastal Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.

Sel maailma ühel pikemal ja raskemal võistlusel on Eesti kõrval osalenud võistkonnad kokku 21 riigist. Tänavusel retkel osalevad võistlejate või vaatlejatena kokku seitsme välisriigi esindajad.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee

Kapten Tanel Rütman
Erna retke teavitusjuht
Tel. 51 055 84
tanel.rytman@kaitseliit.ee
]]> Tue, 03 Aug 2010 11:39:44 +0300 Kaitseminister moodustas kaitseväe ja Kaitseministeeriumi ühised võimearendusmeeskonnad Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 olulisemate suurvõimete kontseptsioonide väljatöötamiseks.
Arendusmeeskonnad moodustati Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 (http://www.kmin.ee/files/kmin/img/files/Sojalise_kaitse_arengukava.pdf) viie kõige olulisema valdkonna tarbeks – juhtimis- ja sidevõime meeskond, luure- ja seirevõime meeskond, transpordikopterite meeskond, õhutõrje meeskond ning soomusmanöövervõime meeskond. Arendusmeeskonnad peavad koostama vastava võime terviklikud kontseptsioonid ning ettepanekud, millal ja millist tehnikat oleks vastava võime jaoks otstarbekas hankida, kuidas korraldada vajalike spetsialistide väljaõpe ning milline toetav infrastruktuur tuleb uute võimete loomiseks rajada.

Arendusmeeskonnad koosnevad vastava eriala kaitseväe ohvitseridest ning Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise, hangete ja infrastruktuuri osakonna spetsialistidest.

Eeltoodust tulenevalt osundab Kaitseministeerium, et viimaste kuude jooksul mõnedes ajakirjandusväljaannetes esitatud arvamused, justkui oleks juba tänaseks otsustatud Eestile konkreetsete soomusmanöövervõime platvormide soetamist, ei ole tõesed. Kaitseministeeriumis ei ole tänaseks arutatud ei konkreetsete tankide ega jalaväe lahingumasinate hankimist, vaid vastavad otsused langetatakse pärast asjakohase kontseptsiooni väljatöötamist, kaitseväe konkreetsete vajaduste ja võimaluste kaardistamist ning konsultatsioone meie liitlastega.

Samuti ei näe juunikuus kinnitatud Sõjalise kaitse tegevuskava aastateks 2011-2014 järgmiseks neljaks aastaks ette vahendeid soomusmanöövervõime, ega ka transpordikopterite ja keskmaa-õhutõrjesüsteemide hangete alustamiseks. Küll aga plaanitakse järgmisel neljal aastal läbi viia suuremahulisi hankeid kaitseväe side- ja juhtimisvõime ning luure- ja seirevõime arendamiseks.

Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 on valitsuse poolt kinnitatud dokument, milles kooskõlastatud Eesti liikmelisusega NATO-s nähakse ette rahvusliku sõjalise kaitsevõime arendamine. Aastatel 2009-2010 on arengukava täitmine kulgenud kavandatud ulatuses.

Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
peeter.kuimet@kmin.ee
]]> Tue, 03 Aug 2010 17:30:47 +0300 ]]> Mon, 02 Aug 2010 13:48:32 +0300 Alates sellest nädalast töötab Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajana Indrek Sirp.Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakond koordineerib, planeerib ja korraldab valitsemisala kahe- ja mitmepoolset ning regionaalset kaitsealast koostööd, ministeeriumi välissuhtlemist ning protokollilist asjaajamist, valitsemisala relvastuskontrolli valdkonda ning kaitsealase abi andmist. Samuti on rahvusvahelise koostöö osakonna ülesandeks juhtida välisriikidesse akrediteeritud Eesti kaitseatašeede tööd ning korraldada suhtlemist Eestisse akrediteeritud välisriikide kaitseatašeedega.

Indrek Sirp on sündinud 1977. aastal ning lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna bakalaureuseõppe ja 2010. aastal Rahvusvaheliste Uuringute- ja Arengukoostöö Instituudi Genfis rahvusvahelise ajaloo ja poliitika magistriõppe. Sirp on täiendanud end mitmetel kaitsealastel kursustel NATO koolis Oberammergaus.

Aastatel 2001-2008 töötas Sirp erinevatel ametikohtadel Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonnas. Sealhulgas oli Sirp aastatel 2005-2008 Balti koostöö ja kaitsealase abi büroo juhataja, kus Sirbi tööülesanneteks olid Balti kaitsekoostöö juhtimine, Balti õhu-, maa- ja merevägede koostöö projektide planeerimine ja koordineerimine ning kaitsealase abi koostöö abikäe sihtriikide Ukraina, Gruusia, Montenegro ja Afganistaniga.

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna senine juhataja Kristjan Prikk asus tööle kaitsepoliitika nõunikuna Eesti suursaatkonnas Washingtonis.

Lisainfo:
Triin Vahi
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna praktikant
Tel. 717 0024
triin.vahi@kmin.ee
]]> Thu, 29 Jul 2010 17:05:55 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo õnnitles täna Mustpeade Majas Kaitseressursside ametit 5. aastapäeva puhul ning rõhutas, et amet on viie esimese tegutsemisaastaga saavutanud häid tulemusi.
„Kaitseressursside Ameti töötajate tegevus ei pruugi olla ei ajakirjanduse aga poliitikute igapäevase tähelepanu all, aga olen kindel, et ilma kaitseväkke suunatud tuhandete kutsealuste ja sadade kaadrikaitseväelasteta tunneks Eesti riik ja rahvas ennast palju ebaturvalisemalt, kui täna,“ ütles kaitseminister.

Aaviksoo sõnul näeb Sõjalise kaitse kümne aasta arengukava ette ajateenistuse säilimise senises mahus kaitseväe reservüksuste põhilise mehitamismudelina. „Seejuures toetab meie kaitseväe ülesehituse senise mudeli jätkumist üle 90 protsendi elanikkonnast ning kahtlemata on ka Kaitseressursside Ameti igapäevasel järjekindlal tööl oma osa sellise toetusprotsendi saavutamises,“ sõnas Aaviksoo.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli ütles aktusel, et kaitseväe jaoks on Kaitseressursside Amet üks olulisemaid koostööpartnereid. „Üle-eile Viru Jalaväepataljoni külastades olin sügavalt üllatunud, kui head olid äsja teenuistusse asunud noorsõdurite eelteadmised kaitseväeteenistuse kohta, mis on kahtlemata eelkõige Kaitseressursside Ameti tõhusa teavitustegevuse tulem,“ ütles brigaadikindral Väli.

2009. aastal suunas Kaitseressursside Amet kaitseväkke aega teenima üle 2800 kutsealuse. Samuti menetles amet möödunud aastal 1097 kandidaadi avaldust tegevteenistusse astumiseks, kellest 333 kandidaadi dokumendid anti üle kaitseväele ja Kaitseliidule tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks.

Kaitseressursside amet tegeleb kaitseväekohuslaste arvestuse ja tegevteenistuskõlblikkuse hindamisega arstlikes komisjonides, kutsealuste ajateenistusse ja asendusteenistusse kutsumisega ning personali värbamisega kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse. Samuti tegeleb amet ka kutsealuste kutsesobivuse testimisega, riigikaitselise teavitustööga ning mobilisatsiooni ettevalmistamise, mobilisatsiooniressursside arvestuse ja sundkoormiste määramisega.

Kaitseressursside Amet alustas tegevust 2005. aasta 1. augustil, kui korraldati ümber senise nelja riigikaitseosakonna töö. Ümberkorraldusega ühtlustati valdkonna tegevuspõhimõtted, vähendati eelarvekulusid ning ühendatud ameti töötajaskonda enam kui poole võrra.


Lisainfo:
Peeter Kuimet
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel. 717 0116 / 56 56 41 88
Peeter.kuimet@kmin.ee

Ele Rõigas
KRA avalike suhete nõunik
Tel. 717 0772
ele.roigas@kra.ee

]]> Wed, 14 Jul 2010 16:21:17 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus täna Singapuris sealse asepeaministri ja kaitseministri Teo Chee Hean’iga, kohtumise juures olid Eesti aukonsul Singapuris Sonny Aswani ja Singapuri kaitsejõudude küberjulgeoleku direktor, kindral David Koh.
Ministrid tõdesid, et väikeriikidena suurte naabrite kõrval on nende kaitsepoliitilised seisukohad suuresti sarnased – totaalkaitse printsiibil, iseseisval kaitsevõimel ja usutaval heidutusel on selles keskne roll, millele Eesti puhul lisandub ka NATO liikmelisus. Singapuri riigikaitse oluliseks osaks on ka 2-aastane ajateenistuskohustus.

“Heameel oli kuulda, et minister Hean pidas ajateenistust oluliseks ka ühtse rahvustunde kasvatamise seisukohalt ja kui see töötab siin, äärmiselt kirjus etnilises keskkonnas, siis seda enam on see kodanikutunde seisukohalt otstarbekas ka Eestis,” ütles kaitseminister Aaviksoo

Minister Hean tundis eriti huvi Tallinnas asuva NATO Kooperatiivse Küberkaitsekeskuse tegevuse vastu. “Singapur on e-teenuste ja e-valitsuse arengutaseme poolest kindlasti maailma esirinnas. Konkreetse koostööna sobiks kindlasti Singapuri kaitsejõudude osalemine meie korraldatavatel küberkaitsekonverentsidel ja me ei välistanud ka koostööd erinevate üksikute küberkaitseprojektide raames,” lisas Aaviksoo.

Lisaks arutati tänasel kohtumisel ka üldist julgeolekuolukorda Euroopas ja Indo-Hiinas ning ühist osalemist ISAFi operatsioonil Afganistanis.

700 ruutkilomeetrisel saarel asuv Singapur on rahvaarvult 4 korda Eestist suurem. Singapur on rikkuselt neljas riik maailmas, tema sisemaine koguprodukt elaniku kohta ulatub üle 50 000 dollari aastas, mis on kolm korda enam kui Eestis. Singapur kulutab riigikaitsele 6% SKP-st ehk ligi 100 miljardit krooni aastas.

Lisainfo:
Hannes Krause
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
7170155
press@kmin.ee
]]> Tue, 13 Jul 2010 10:12:53 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Singapuris toimuval rahvusvahelisel küberjulgeoleku konverentsil avakõne “Küberrünnakute strateegiline mõju”.

Kaitseministri ettekande peamine sõnum oli vajadus süvendada rahvusvahelist ja riigisisest koostööd ning kasvatada arvutikasutajate teadlikkust. “Eesti kogemusele tuginedes pole midagi olulisemat kui koostöö nii riigi sees kui rahvusvaheliselt. Internetis ei ole piire ja meil tuleb ühiselt hoolitseda oma küberkodu turvalisuse eest,” ütles kaitseminister Aaviksoo oma ettekandes.

“Eesti on valmis jagama oma kogemusi küberkaitses kõigi huvitatud pooltega, oleme koostöös oma NATO partneritega asutanud Kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskuse Tallinnas ja ootame meil korraldatavatele konverentsidele osavõtjaid kõigist huvitatud riikidest,” kinnitas ta.

Konverentsil tõdeti, et küberkuritegevuse käive kogu maailmas on ületanud narkoturu käibe ja kasvab kiirusega 50% aastas. Sel aastal ületab internetti ühendatud arvutite hulk Aasias arvutite hulga Euroopas ja USA-s kokku.
Ühtlasi on alates Eesti vastu korraldatud ründest 2007. aastast sagenenud poliitiliselt motiveeritud välisriikidest lähtuvad ründed rahvuslike infosüsteemide vastu.

Eile külastas kaitseminister Singapuri e-valitsuse arenduskeskust ja Singapuri Rahandusagentuuri, et arutada võimalikku koostööd küberkaitse alal Eesti ja Singapuri vahel. Singapur on erinevate edetabelite kohaselt maailmas esikohal e-valitsuse arendamise alal.

Täna ja homme toimuva küberjulgeoleku konverentsi korraldasid Singapuri Rahvuslik Ülikool koostöös USA Kaitseülikooliga.

Konverentsil osalevad Aasia ja Vaikse ookeani regiooni riikide juhtivad küberjulgeoleku spetsialistid kaitsevägedest, valitsustest, juhtivatest pankadest, telekommunikatsiooni- ja teistest ettevõtetest. Konverentsil on kokku üle 250 osaleja.

Konverentsi kodulehekülg »


Lisainformatsioon:
Hannes Krause
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
7170155
press@kmin.ee


]]> Mon, 12 Jul 2010 09:52:29 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo osaleb täna pärastlõunal Toris Eesti Sõjameeste Kokkutulekul, kaitseministrit saadavad Kaitseväe juhataja kohusetäitja Õhuvägede ülem brigaadikindral Valeri Saar ning Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
Kaitseministri sõnul on oluline meenutada kord aastas Eesti Vabariigile vande andnud sõjamehi ning teha seda sealsamas, kus asub ka sõjameeste mälestusele pühendatud kirik.

"On ainult positiivne, kui Eesti Sõjameeste Kokkutulekust kujuneb järjepidev traditsioon ning Sõjameeste mälestuskirikust Toris väärikas koht Eesti vabaduse eest võidelnute kokkutulekuteks. Pole väärilisemat paika kohtumiseks meie sõjameestele, kui varemetest üles kerkinud mälestuskirik. Toris tegutsevate Eesti Sõjameeste mälestust au sees hoidvate vabatahtlike initsiatiiv on silmapaistev saavutus ja tuleb igati tunnustada, et nad on võtnud ka kokkutulekute korraldamise oma südameasjaks," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on Eesti vabadus aare, mille eest on võideldud alates muistsest vabadusvõitlusest, Vabadussõjast ning läbi II maailmasõja võideldakse kuni tänaste rahvusvaheliste sõjaliste missioonideni välja. "Iga Eesti sõdur, kes on andnud vande Eesti Vabariigile, väärib meie lugupidamist ja austust. Tänane kokkutulek on võimalus mälestada tänus kõiki langenuid ja võidelnuid tänaste kaitseväelaste, kaitseliitlaste ja kogu Eesti rahva poolt. Tänased julgeolekuriskid vajavad Eesti sõdureid ka kaugel kodumaast, kus me koos liitlastega seisame oma julgeoleku ja ühiste väärtuste eest, mille käigus oleme paraku kandnud ka ühiseid valusaid kaotusi," sõnas kaitseminister.

Hiljuti avas kaitseminister koos USA suursaadiku Michael C. Polt'i ja president Toomas Hendrik Ilvesega bareljeefi Eesti Vabadussõjas osalenud USA vabatahtlikest Punase Risti ohvitseridele.

Esimene katse eri sõdades ja sõjavägedes sõdinud Eeseti sõjameeste kokkutulekuks tehti 1990. aastal. Kokkutulek pidi toimuma Toris, kuid see jäi nõukogude sõjaväe sekkumise tõttu ära.

Esimene samalaadne sõjameeste kokkutuleku korraldamine õnnestus 08.07.1991 Tori lähedal Taali mõisas, mille käigus külastati tollal veel varemeis seisnud Tori kirikut. Edaspidi on sõjameeste kokkutulekud korraldatud erinevates kohtades, Toris on need toimunud 1994., 1996. ja 2000. aastal.

Lisainfo:
Riina Vändre
Kaitseministri nõunik
Tel 52 92 992
press@kmin.ee

Jüri Kask
Eesti Sõjameeste Kokkutuleku korraldaja
Tel 50 41 292

]]> Thu, 08 Jul 2010 09:43:42 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvub täna kell 11 kutsealuste ning elamistingimustega Logistikapataljonis Tallinnas.

„Lisaks Eesti kaugemates nurkades asuvatele väljaõppekeskustele pean oluliseks tutvuda ka täna veel Tallinnas asuvate väeosade elamistingimustega ning kutsealustega nendes väeosades,“ selgitas kaitseminister Aaviksoo.

Kaitseressursside amet kutsus sel nädalal ajateenistusse 1600 uut kutsealust, mis on suurim arv kutsealuseid 2010. aastal, kokku oodatakse sel aastal ajateenistusse 2720 kutsealust. Üle Eesti pärit noormehed asusid sel nädalal ajateenistust täitma kaitseväe erinevates väljaõppekeskustes, Logistikapataljonis asus aega teenima 118 kutsealust.

Sõjalise kaitse kümne aasta arengukava koostamise käigus läbiviidud analüüs näitas, et ajateenistus on praegusel kujul otstarbekas säilitada ka lähemas tulevikus.

Lisainfo:
Logistikapataljon: http://www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&sisu=kvlogpataljon

Riina Vändre
Kaitseministri nõunik
Tel 52 92992
press@kmin.ee

Kpt Evert Paas
KVPS Teavitusosakond
Tel 53 430 651
]]> Tue, 06 Jul 2010 14:39:08 +0300

]]> Mon, 05 Jul 2010 11:36:53 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvub sel nädalal kutsealuste vastuvõtuga kaitseväe väljaõppekeskustes ja külastab täna Kuperjanovi jalaväepataljoni Võrus.„Sel aastal võtab kaitsevägi oma ridadesse viimase viie aasta suurima arvu kutsealuseid ning sel nädalal toimuva vastuvõtu käigus võetakse aega teenima need noored, kellest teenistuse käigus koolitatakse tulevased allohvitserid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo enne Tallinnast lahkumist. „Seetõttu pean oluliseks nädala jooksul tutvuda nii ajateenijate vastuvõtu kui ka väljaõppetingimustega erinevates kaitseväe väeosades,“ lisas ta.

Kaitseminister külastab täna pärastlõunal Kuperjanovi jalaväepataljoni, kus kohtub pataljoni juhtkonna, juba teenistuses viibivate ajateenijate kui ka teenistusse ilmunud kutsealustega.

Kaitseressursside amet ootab sel nädalal ajateenistusse 1600 uut kutsealust, mis on suurim arv kutsealuseid 2010. aastal, kokku oodatakse sel aastal ajateenistusse 2720 kutsealust.

Üle Eesti pärit noormehed asuvad sel nädalal ajateenistust täitma Staabi- ja sidepataljonis, Vahipataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, Õhutõrjepataljonis, Suurtükiväepataljonis, Pioneeripataljonis, Logistikapataljonis ja Mereväebaasis.

Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks ning arengukava koostamise käigus läbiviidud analüüs näitas, et ajateenistus on praegusel kujul otstarbekas säilitada ka lähemas tulevikus.

Lisainfo:
Riina Vändre
Kaitseministri nõunik
Tel 52 92992
press@kmin.ee  

]]> Tue, 06 Jul 2010 10:38:35 +0300 Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnas täna peale tutvumist kutsealuste vastuvõtuga Kuperjanovi jalaväepataljonis, et kaitseväes teenimine on tema hinnangul populaarne ning vajalik kogu ühiskonnale.
Kaitseminister kohtus täna ka teenistusse saabunud kutsealustega ja kinnitas, et nii väljaõppekeskus kui ka teenistusse saabunud kutsealused on eelseisvaks teenistuseks valmis.

„Kuperjanovi pataljon ei ole mitte ainult teenistustingimuste, vaid ka vaimu poolest teistele väeosadele eeskujuks,” sõnas kaitseminister Aaviksoo peale ringkäiku pataljonis. “Tunnustan äsja ametisse asunud major Allikase ning kogu pataljoni valmisolekut ning soovin ajateenijatele edukat teenistust,” lisas ta.

“Ajateenistus on auasi – siin õpitakse jagama väärtusi, mis seovad tervet meie ühiskonda. Lisaks teeb teenistus kaitseväes ka tugevaks ning õpetab noortele meestele iseseisvust,” ütles kaitseminister.

Kaitseressursside amet ootab sel nädalal ajateenistusse 1600 uut kutsealust, mis on suurim arv kutsealuseid 2010. aastal, kokku oodatakse sel aastal ajateenistusse 2720 kutsealust. Täna Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust alustanud 145 noormeest on pärit Valga-, Järva- ja Tartumaalt.

Üle Eesti pärit noormehed asuvad sel nädalal ajateenistust täitma väljaõppekeskustes üle terve Eesti. Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks ning arengukava koostamise käigus läbiviidud analüüs näitas, et ajateenistus on oma praegusel kujul otstarbekas säilitada ka lähemas tulevikus.

Lisainfo:
Riina Vändre
Kaitseministri nõunik
Tel 5 29 2992
press@kmin.ee
]]>