Rahuaja riigikaitse seadus
Rahuaja riigikaitse seadusega sätestatakse riigikaitse rahuaegne korraldus. Seadus nimetab riigikaitse eesmärgina säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
Seadus sätestab Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kaitseministri ja Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude ülesanded ja pädevuse rahuajal, samuti ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel ning riigikaitse põhikavade koostamisel ja kehtestamisel.
Rahuaja riigikaitse seadus »
Sõjaaja riigikaitse seadus
Sõjaaja riigikaitse seadus sätestab riigikaitse sõjaaegse korralduse. Seadus kehtib alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni sõjaseisukorra lõppemiseni. Sõjaseisukorra kuulutab välja Riigikogu või Eesti-vastase agressiooni puhul Vabariigi President. Sõjaaja riigikaitse seadus sätestab Vabariigi Presidendi, Riigikaitse Nõukogu, Vabariigi Valitsuse, Kaitseministeeriumi ja kaitseväe ülemjuhataja ülesanded ja pädevuse sõjaajal. Seadus sätestab ka põhiõiguste ja vabaduste piiramise alused sõjaajal.
Sõjaaja riigikaitse seadus »
Kaitseväe korralduse seadus
Seadus sätestab kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas, mille ülesanded on:
1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;
2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;
3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös;
4) osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel;
5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine.
Seadus sätestab ka kaitseväe üldise ülesehituse, täpsema ülesehituse määrab Vabariigi Valitsus. Seadus reguleerib veel kaitseväe juhtimise aluseid ja kaitseväe poolt jõu kasutamise aluseid. Samuti sätestab seadus pädevused kaitseväeluure teostamiseks ning kaitseväe julgeolekualaga seonduva.
Kaitseväekorralduse seadus »
Kaitseväeteenistuse seadus
Kaitseväeteenistuse seaduse eesmärk on sätestada kaitseväeteenistuse mõiste, määratleda kaitseväeteenistuse subjektid, korraldus ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õiguslik seisund. Seadus reguleerib nii kutsealuste, ajateenijate, reservväelaste kui ka tegevteenistujate teenistusega seonduvat: teenistusse võtmist, teenistusest vabastamist, sõjaväeliste auastmete, atesteerimise ja sotsiaalsete tagatistega seonduvat.
Kaitseväeteenistuse seadus »
Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus
Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus sätestab Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikud alused. Seaduse kohaselt on rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine:
1) kaitseväe kasutamine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
2) kaitseväe osalemine rahvusvahelises sõjalises õppuses;
3) välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamine Eesti Vabariigi territooriumil;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine ja peakorteri tegevuses osalemine ning peakorteri tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi ja välisriigi sõjalise ühisprojekti kavandamine ja elluviimine.
Seadus paneb paika otsustusprotseduurid nii kaitseväe kasutamiseks välisriigi territooriumil toimuva rahvusvahelise sõjalise koostöö puhul kui ka välisriigi relvajõudude viibimiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks Eesti territooriumil. Samuti sätestatakse välisriigi relvajõudude ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatus Eestis ning käsuõiguse üleandmisega ning jõu kasutamisega seonduv.
Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus »
Kaitseliidu seadus
Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille struktuuriüksusteks on Kaitseliidu Peastaap ja malevad. Seaduse kohaselt on Kaitseliit kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Seadusega reguleeritakse Kaitseliidu ülesanne, ülesehitus, õiguslik staatus, juhtimine, keskorganite pädevus, liikmete õiguslik staatus, liigid ja sotsiaalsed tagatised, Kaitseliidu varaga seonduv ning Kaitseliidu kasutamist puudutav.
Kaitseliidu seadus »
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus
Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega sätestatakse riigikaitselised sundkoormised ja nende määramise ja täitmise kord. Riigikaitselised sundkoormised on sundvõõrandamine, sundkasutus ja sundvaldus, veokohustus ja töökohustus. Sundkoormisi täidetakse üldjuhul sõjaseisukorra ajal, kuid nende täitmise võib ette näha ka sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel. Seadus sätestab ka Vabariigi Valitsuse, ministeeriumite ja kaitseväe (ülem)juhataja pädevuse riigikaitseliste sundkoormiste koondkava väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus »
Hädaolukorra seadus
Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise õiguslikud alused, sealhulgas ka kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. Seaduse kohaselt võib kaitseväge või Kaitseliitu kasutada päästetööde ja eriolukorra tööde tegemiseks, liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas, terrorikuriteo, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimise, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele suunatud ründe ja diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimise ennetamiseks või tõkestamiseks, suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmiseks või tõkestamiseks ning riigipiiri ületamise ajutiseks piiramiseks või peatamiseks.
Hädaolukorra seadus »
Erakorralise seisukorra seadus
Erakorralise seisukorra seadus reguleerib kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist erakorralise seisukorra ajal. Lisaks hädaolukorra seaduses nimetatud alustele võib erakorralise seisukorra ajal kaitseväge seaduse kohaselt kasutada Vabariigi Presidendi, seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu, muude riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust, isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamiseks. Otsuse kaitseväe või Kaitseliidu kasutamiseks teeb Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Erakorralise seisukorra seadus » 
Sotsiaalmeedia