Kaitseministeeriumi ülesanne on planeerida ja korraldada valitsemisala IT- ja telekommunikatsioonihankeid ning vajaduse korral teha hangitud varustuse kasutuse üle järelevalvet.

Olulisemad käimasolevad projektid on õhutõrjesüsteemi väljaarendamine ja uute 3D-radarite hankimine koostöös Soomega. Pidevalt toimub kaitseväe sidelahenduste ja -süsteemide uuendamine ja väljaehitamine, samuti kaitseväe infosüsteemide nüüdisajastamine ja digitaliseerimine.
 

ESTTACS – Eesti taktikaline sidesüsteem

Nüüdisaegse ja tervikliku side loomine on üks esimesi eelistusi kaitseväe arendamisel. Keskseks programmiks on selles osas praegu Eesti kaitseväe ning jalaväebrigaadi taktikalise sidesüsteemi ESTTACS (Estonian Tactical Communication System – Eesti taktikaline sidesüsteem) ülesehitamine.

Eesmärk on luua ühtne side- ja infosüsteem, et tagada kaitseväele kõik tänapäevase kaugside võimalused, sealhulgas kõne-, raadio- ja andmeside ning nende ühilduvus NATO struktuuridega.

Eesti taktikaline sidesüsteem kujutab endast teabe suure edastus- ja töötlusvõimega sidesõlmede võrgustikku, mille kaudu liidetakse ühtseks ja võimalusterohkeks tervikuks senised staapide, pataljonide ja teiste üksuste sidevahendid. Vastav moodne sidevarustus hangitakse firmadelt Selex Communications (Itaalia), Draca Comteq (Soome), AS Telegrupp jt.

Süsteemi väljaarendamine on etapiti toimunud alates 2005. aastast. Selle vähendatud mahus lahendit katsetati edukalt 2007. aasta kevadel õppusel „Kevadtorm”. Lisaks toimub ka kaitseväe side- ja infotehnoloogia väljaõppe- ja arenduskeskuse infrastruktuuri väljaehitamine ja õppelaborite varustamine. Eesti taktikalise sidesüsteemi juurutamisega saab kaitsevägi kvalitatiivselt uue sidevõime. Kogu süsteem võetakse kaitseväes kasutusele aastaks 2013.

Õhukaitse arendamine

Kontroll oma maa õhuruumi üle on tänapäeval iga riigi peamisi, kuid samas ka kallimaid riigikaitselisi eesmärke. Vastavast võimest sõltub suuresti kõigi teiste väe- ning relvaliikide tõhusus. Eesti on loonud õhukaitse ühe olulisema osa, õhuseiresüsteemi, ning arendab seda täiendavate radarihangete kaudu edasi. Samuti on käivitatud õhukaitse teise tugisamba, moodsa õhutõrjevõime saavutamine. Selleks hangitakse õhutõrjedivisjonile kaasaegne lühimaa-õhutõrjerelvastus.

Vabariigi Valitsus tegi oma 2006. aasta novembris antud korraldusega kaitseministeeriumile ülesandeks alustada lepinguläbirääkimisi soodsaimate pakkujatega – firmadega MBDA France ja SAAB Microwave Systems. Leping allkirjastati veebruaris 2007. Tarnitav õhutõrjesüsteem sisaldab kõiki ettenähtud õhuruumi lähikaitsmiseks vajalikke osi, sh Mistral-tüüpi rakette ja nende laskeseadmeid, radareid, väljaõpet ning muud vajalikku.

Kogu hangitav õhutõrjesüsteem on ühendatud üheks tervikuks moodsa sidesüsteemi abil. Kuna tänapäeva õhutõrje nõuab ülitihedat koostööd ning koordineerimist õhuväe ja maaväe vahel, võimaldab see süsteem õhukaitseks vajalikku informatsiooni vahetada otse NATO hävitajate, luurelennukite ja staapidega.
 

3D-radari ühishange Soomega

Eesti-Soome ühise hankeprotsessi tulemusena on valitud välja edukas pakkuja, kelleks osutus Prantsuse ettevõte Thales-Raytheon Systems Company S.A.S. Ühishanke tulemusena on Eestil ja Soomel plaanis osta kokku 14 radarisüsteemi Ground Master 403, millest kaks radarit hakkavad paiknema Eestis. Need radarid on mõeldud täiendama Eesti seni ainsat kolmemõõtmelist kaugmaaradarit Lääne-Virumaal Kellaveres, et tagada piisav õhuseirepilt ka Lääne- ja Kagu-Eestis.

Ühe radari hind on ligikaudu 11,3 miljonit eurot, mille eest maksmine on jaotatud paindliku maksegraafiku järgi aastatele 2009–2014.

Hangitavad radarid Thales-Raytheon Systems Ground Master 403 võimaldavad õhusõidukeid avastada kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on n-ö mobiilsete süsteemidega, st vajaduse korral on võimalik radar oma alalisest asukohast tunni aja jooksul ära viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Lisaks kahele primaarradarile hõlmab hange ka sekundaarradareid, radari tööks vajalikke generaatoreid, konteinereid, sõidukeid, koolitust ja radoome (kuplid, millega radarid statsionaarsel positsioonil kaetakse).

Sõlmitava hankelepingu järgi on Thales-Raytheon Systems kohustatud tegema Eesti ettevõtjatelt vastuostu samas suuruses hankelepinguga. Vastuostude puhul on eelistatud sellised valdkonnad nagu teadus- ja arendustegevus, strateegilised kaubad, kõrgtehnoloogilised kaubad. Vastuostutehingute lubatud vormid on kaupade ja teenuste eksport, teadus- ja arenduskoostöö, investeeringud, tehnoloogiaülekanne ja turundusabi.