Sõjalise kaitse arengukava valmis kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi spetsialistide tihedas koostöös ning vastab strateegilisele ohuhinnangule ning tuvastatud võimelünkadele. Esimese pika-ajalise sõjalise kaitse arengukava on oluline samm Eesti kaitseplaneerimise korrastamiseks.

Arengukava koostamisel teadvustati selgelt kolme liiki väevõimed:

• sellised, mille omamine Eesti riigikaitseks on vajalik, kuid mis nõuavad Eesti poolt väljaarendamiseks ebaproportsionaalselt palju ressurssi ja on üksnes saavutatavad läbi koostöö NATO ja/või liitlastega;
• võimed, mille väljaarendamine on meile jõukohane, kuid mitte järgmisel kümnendil;
• võimed, mille väljaarendamine on Eestile jõukohane ning mille käivitamine tuleb algatada esimesel võimalusel.

Arengukava peamiste järelduste ja võimearenduste käsitlemisel tuleb esmalt esitada endale lihtne küsimus – kas pimedas toas suletud silmade ja kinnikaetud kõrvadega on võimalik musta kassi püüda? Ilmselt mitte.

Seetõttu näeb arengukava ette investeeringute suurendamist lähiaastatel erinevate juhtimis-, luure-, seire-, ja sidesüsteemide arendamisse. Näha, kuulda, teada esimesena ja selle alusel otsustada targemalt ning kiiremini kui vastane, on Eesti-suguse väikeriigi kaitse seisukohalt äärmiselt tähtis.

Õhuvägi

Kaasaegsed sõjalised konfliktid näitavad, et ilma suutlikkuseta kontrollida õhuruumi, on kaitsetegevus maismaal kordades raskendatud. Sama kehtib ka vastupidiselt – ilma selge ülekaaluta õhuruumis on potentsiaalse vastase muude väeliikide tegevusvabadus oma eesmärkide saavutamiseks märkimisväärselt piiratud.

Arengukava üks prioriteetne tegevussuund on jätkata investeeringuid õhukaitse arendamiseks. Täna juba käimasolev Ämari lennubaasi rekonstrueerimine koos radarpildi parandamisega võimaldab peatselt korraldada Eesti õhuruumi turvet nii, et meie liitlaste hävitajad paiknevad 40 km kaugusel Tallinna kesklinnast ning on valmis reageerima meie õhuruumi võimalikele rikkumistele. Liitlaste nähtav kohalolek Eesti territooriumil ja õhuruumis on meie julgeoleku kindlustamisel omaette väärtuseks.

Õhukaitse tugevdamiseks on samuti prioriteetne arendada välja Eestile jõukohases mahus mobiilne kesk-maa õhutõrjevõime, mis suudab vastasele pakkuda tõsiseltvõetavat heidutust ning vajadusel kaitsta elutähtsaid objekte. Lisaks on kavas tugevdada olemasolevat maaväe lähimaa õhutõrjevõimet läbi täiendavate relvasüsteemide hanke ja uute õhutõrjeüksuste loomise kaitseväe struktuuris.

Maavägi

Maaväe arenguprioriteete on võimalik kokkuvõtvalt kirjeldada märksõnadega korrastatud reservid, mobiilsus ja tulejõud. Arengukava kohaselt moodustab maaväe löögijõulisema komponendi mobiilne jalaväebrigaad. Senisest suuremat rõhku pannakse brigaadi valmiduse tõstmisele.

Maaväe üksusi tervikuna käsitledes tuleb aga rõhutada eelseisva perioodi peamise väljakutsena reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteemi korrastamist. Väljaõpetatud reservüksused ei ole kvaliteetvein, mis riiulis seistes igal aastal iseenesest aina paremaks muutub. Üksuste väljaõppest ja värskendustreeningutest aga paraku ei piisa toimiva mobilisatsioonisüsteemi saavutamiseks – selgelt on teadvustatud vajadus arendada kõiki terviku osiseid: teavitus, relvastuse ladustamine, reservide olemasolu varustusklasside kaupa, formeerimismeeskondade väljaõpe.

Eelseisval kümnendil on kavas käivitada soomusüksuse arendamine, mille lihtsustatud väljendusvormiks on kas tankide või moodsate jalaväe lahingumasinate soetamine ja vastav võimearendus. Ülesanne ei ole kergete killast, kuna tegemist oleks sisuliselt täiesti uue relvasüsteemi juurutamisega, sh instruktorite koolkonna loomine, uued väljaõppeprogrammid, uuendused doktriinis, hooldusbaasi loomine sisuliselt nullist, kuivõrd teatavasti täna kaitseväe arsenalis olevad soomustransportöörid ei ole oma olemuselt lahingmasinad, vaid pigem isikkoosseisu kaitstuse suurendamise vahendid.

Merevägi

Mereväe peamise võimena ka järgmisel kümnendil tuleb käsitleda kaasaegset miinitõrjevõimet, mille kandjateks on tänaseks juba soetatud moodsad miinijahtimisalused. Spetsialiseerunud ja kaasaegsed miinitõrjeoskused on meie alused osana NATO operatsioonidest viinud ka Vahemerre. Uute arenguprogrammidena näeb arengukava ette kiirkaatrite hanget territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja mereseire tõhustamiseks, samuti mereväe juhtimisvõime ja kallas-laev side arendamist.

 

Eesti kaitsevõime 2018

Milline näeb välja Eesti kaitsevõime aastal 2018, nii nagu seda täna ette kujutame? Rohkem terviklikke võimeid, rohkem terviklikke ja kõrgemas valmiduses olevaid üksusi. Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit on aastal 2018 oluliselt tehnilisemad kui täna. Ligikaudu 20 aastaga oleme suutnud mitte millestki välja arendada arvestatava kergejalaväe võime, mis on oma paremaid külgi näidanud ka kodunt kaugel välisoperatsioonidel. Nüüd on kätte jõudnud järgmine arenguetapp, mille sisuks on uute tehnoloogiate rakendamine alustades jalaväelase öövaatlusseadmetest kuni moodsate seire- ja tulejuhtimisradarite ning maa-õhk raketisüsteemideni välja.