Kaitseministeeriumi ülesannete hulka kuulub ka Eesti riigi kaitsevõimearendusest lähtuva kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimine tihedas koostöös kõikide huvigruppide ja sidusrühmadega nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Oma ülesandeid täites lähtub Kaitseministeerium põhimõttest, et kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse investeeritavad rahalised vahendid ja sellesse kaasatud inimressursid on otseses korrelatsioonis sõjaliste võimete ajakohalise taseme säilitamise ning julgeolekuohtude pädeva juhtimise võimega. Teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogiate rakendamisest sõltub ka tihedam lõimumine teiste NATO ja EL liikmesriikide kaitsesüsteemidega. Kaitseministeerium on teadlik, et tänased valikud riikliku kaitsealase teadus- ja arendusstrateegia määratlemisel mõjutavad Eesti julgeolekut ja riigikaitset ning tõsiseltvõetavust meie liitlaste silmis järgmise 15-20 aasta jooksul.
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonna korrastamise ja parema koordineerimise eesmärgil on Kaitseministeeriumi tellimusel valminud järgmised Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse läbiviidud analüüsid:
November 2009 – Defence Research & Development: Lessons from NATO Allies »
September 2011 – Estonia's Defence Research & Development: lessons from the past, outlook for the future »
Kaitseministri 05.05.2008 käskkirjaga nr 192 kinnitatud kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegias on sätestatud viis strateegia eesmärkide saavutamise meedet, mille elluviimist korraldab Kaitseministeerium koostöös kahe olulisima sidusrühma – kaitseväe ja teadlaskonna – esindajatega.
Meede 1 – Kaitseväe lähteülesannetel põhinevad teadus- ja arendusprojektid. Meetme eesmärgiks on toetada kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi konkreetsete ja praktiliste rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kaudu.
Meede 2 – teaduskompetentside toetamise programm. Meetme eesmärgiks on Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomine, arendamine ja hoidmine teadustööde avaliku konkursi, noorteadlaste stipendiumite ja raamkoostöölepingute kaudu.
Meede 3 – rahvusvahelise koostöö toetamise skeemid. Meetme eesmärgiks on vastastikult kasulik panustamine NATO ja Euroopa Liidu kaitsealaste teadusuuringute läbiviimisesse ning uudsete teadmiste kojutoomine ja rakendamine Eesti riigikaitse tugevdamiseks.
Meede 4 – kaitsealaste teadusuuringute läbiviimiseks eraldatavad grandid. Sarnaselt meetmele 1 on ka selle meetme eesmärgiks kaitseväe sõjateadusliku kompetentsi toetamine rakendusteaduslike ja tehnoloogiliste praktiliste lahenduste väljatöötamise kaudu.
Meede 5 – eraldi meetmena arendatakse kaitseväesisest teadus- ja arendustegevuse potentsiaali eelkõige Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. Meetme eesmärgiks on riigikaitsele vajaliku vältimatu teaduskompetentsi olemasolu kaitseväes ning võimekus teadus- ja arendusalaseks koostööks teiste asutuste ja ülikoolidega.
Millest lähtutakse?
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja suunamisel lähtutakse pikaajalisest kaitseplaneerimisest, kusjuures kõrgeimaks prioriteediks on otsene seos kaitsevõimete arenduse ja riigikaitse strateegiliste suundadega. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse väljundil peab olema kõrge akadeemiline või tehnoloogiline tase. Teadusuuringute läbiviimine või tehnoloogiate arendamine peab sisaldama uuenduslikku elementi ning andma selget lisandväärtust. Tähtis on ka potentsiaalne väljund rahvusvahelisele tasandile.
Põhilised nišivaldkonnad
Lähtudes 2009. a Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud sõjalise kaitse arengukavast 2009-2018 ja 2010. a Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse strateegiast, on määratud kaitsealase teadus- ja arendustegevuse suunamiseks kolm põhilist nišivaldkonda, mis on kooskõlas Eesti Kaitseväe võimearendusprotsessiga:
Esimene nišivaldkond on seotud väliskeskkonna analüüsimiseks, kriitilise teabe omandamiseks ja töötlemiseks vajalike tehnoloogiate ning teadusuuringutega (sh olukorrateadlikkus, sensorid ja radarid, võrgupõhine võime, side ja juhtimine, IT-lahendused modelleerimises ja matkemises jms).
Teine nišivaldkond hõlmab väliskeskkonnast tulenevatele mõjuritele reageerimiseks ning kaitseks kasulikke rakendusi (sh soomusmaterjalid, miinide ja improviseeritud lõhkeseadeldiste vastane kaitse, küberkaitse jms).
Kolmas nišivaldkond keskendub sõduri ja erinevate komplekssüsteemide koostoimeks vajalikele tehnoloogiatele ning inimfaktoreid uurivatele suundadele (sh militaarpsühholoogia, sõjameditsiin ja rehabilitatsioon, sooritusvõime ja väljaõpe, isikkoosseisu kaitse jms).
Teadusalane nõustamine
Kaitseministeeriumi ja kaitseväge nõustab kaitsealase teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes Kaitseministeeriumi Teadusnõukogu, mille koosseisu kuuluvad kaitseväe võimemeeskondade juhid, NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni paneelide ja NATO veealuste teadusuuringute keskuse nõukogu esindajad ning tippteadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Kaitseministri 19.01.2012 käskkirja nr 16 alusel moodustatud Kaitseministeeriumi Teadusnõukogul on neli põhiülesannet:
• teaduskompetentside loomise, arendamise ja hoidmise programmi elluviimine kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes suundades (lähtuvalt kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia meetmest 2);
• kaitseväe võimearendusest tulenevate vajaduste määratlemine ja lahtikirjutamine akadeemilistele nõuetele vastavalt (lähtuvalt kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia meetmest 1 ja meetmest 4);
• kaitseväe teadus- ja arendustegevuse potentsiaali väljaarendamine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil (lähtuvalt kaitsealase teadus- ja arendustegevuse strateegia meetmest 5);
• Eesti teadlaskonna üldpotentsiaali hindamine riigikaitse arendamise ja tugevdamise seisukohast.
KM Teadusnõukogu liikmed seisuga 19.01.2012. a:
Esimees: dr Priit SARV (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, NATO RTO SET
paneeliesindaja)
Aseesimees: prof Leo MÕTUS (Tallinna Tehnikaülikool, NATO RTO SCI paneeliesindaja)
Liikmed:
prof Jaanus HARRO (Tartu Ülikool, NATO RTO HFM paneeliesindaja)
Martin HURT (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, NATO RTO SAS paneeliesindaja)
dr Tarmo KÕUTS (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti esindaja NURC-i teadusnõukogus)
prof Urve KALLAVUS (Tallinna Tehnikaülikool)
dr Raivo JAANISO (Tartu Ülikool)
prof Jaak VILO (Tartu Ülikool)
kol Raul TÕNNOV (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, õppeosakond)
kol-ltn Rasmus LIPPUR (Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakond)
kol-ltn Paul Indrek RAJAMÄE-VOLMER (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti esindaja NMGS-s)
kol-ltn Kaupo TOODU (Õhuväe lennubaas)
mjr Raul JÄRVISTE ((Kaitseväe Peastaabi logistikaosakond)
mjr Toomas KUIV (Õhuväe Staabi operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppeosakond)
v-ltn Mari-Anne MEISTER (Mereväekool, NATO RTO IST paneeliesindaja)
kpt Toomas LEPPIK (Kaitseväe Peastaabi Luureosakond)
Sotsiaalmeedia