Tegevteenistus tähendab teenistust kaitsejõududes ning see jaguneb tegevteenistuseks ning teenistuseks kaitsejõudude reservis. Tegevteenistus koosneb kohustuslikust ajateenistusest ning lepingulisest tegevteenistusest.

Elukutselised sõjaväelased teenivad kaitseväe operatiiv-, väljaõppe- ja administratiivstruktuuriüksustes ning Kaitseliidus sõdurite, spetsialistide, instruktorite, ülemate jm ametikohtadel.

Haridus ja väljaõpe

Kaitseväelase elukutse on nagu mis tahes muu eriala, mida saab omandada kutsekoolis ning rakenduskõrgkoolis bakalaureuse- ja magistriõppes. Selleks et teenida sõjaväelise auastmega ametikohal, tuleb läbida ajateenistus, mille käigus saab nii teoreetilised kui ka praktilised alusteadmised riigikaitsest. Ajateenistuse käigus on võimalik saada ka sõduri või nooremallohvitseri auaste.

Kaitseväe Võru Lahingukool on tsiviilhariduse mõistes kutsekool, kus pärast keskhariduse omandamist ja ajateenistuse läbimist saab õppida vanemallohvitseriks. Õpe kestab 44 nädalat. Edaspidise teenistuse jooksul on võimalik täiendada oma teadmisi ja oskusi vanemveebli ja staabiveebli kursusel.

Ohvitseriks on võimalik õppida Tartus asuvas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgemas Sõjakoolis. Siin saab omandada sõjalise juhtimise erialal nii rakendusliku kõrghariduse kui ka sotsiaalteaduste magistrikraadi. Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli maaväe suunal kestab kolm aastat ning spetsialiseeruda on võimalik järgmistele erialadele: jalavägi, logistika, side, pioneer, õhutõrje, suurtükivägi.

Alates 2008. aasta sügissemestrist saab KVÜÕAs õppida ka õhuväe õppesuunal. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale. Õppetöö toimub koostöös Lennuakadeemiaga ja kestab 3,5 aastat.

Pärast magistriõpinguid saab õpinguid jätkata vanemstaabiohvitseride ja kõrgemate staabiohvitseride kursustel samuti Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis (BALTDEFCOL). BALTDEFCOL on Balti riikide ühisprojekt ning siin toimuvad vanemstaabiohvitseride ja ka kõrgemate ametnike NATO standarditele vastavad täienduskoolituskursused. Lisaks Eesti, Läti ja Leedu kõrgematele ohvitseridele õpivad kolledžis ka meie liitlas- ja partnerriikide ohvitserid. Õpingute käigus ei saa küll omandada akadeemilist teaduskraadi, kuid õpingute tase on mitmel korral positiivset märkimist leidnud nii NATO kui ka teiste välisriikide kõrgete esindajate poolt.

Kuigi doktoriõpet sõjalise hariduse valdkonnas Eestis ei korraldata, on kaitseväelastel võimalik jätkata doktoriõpinguid välisriikide sõjalistes õppeasutustes. Kaitseväelase elukutse juurde kuulub pidev teadmiste ja oskuste lihvimine erialakursustel. Nii on kaitseväelastel kogu oma karjääri jooksul võimalik osaleda mitmesugustel rahvusvahelistel koolitustel, näiteks NATO koolis Oberammergaus või Roomas paiknevas NATO Kaitsekolledžis ja Saksamaal Marshalli keskuses.