1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seadusega nimetati Kaitseliit avalik-õiguslikuks asutuseks ja kehtestati varade üleandmise kohustus.

Seaduses sätestati Kaitseliidult õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine neis Kaitseliidu malevates (Järva, Tartu, Viru, Võru, Jõgeva, Pärnu, Põlva, Lääne malevad), keda ei tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks. Samuti kinnitati seaduse jõustumise hetkel Kaitseliidu kasutuses ja valduses olevate varade Kaitseliidu omandisse andmine.

Kaitseministeerium on Kaitseliidu omandisse andnud enamiku enne 1940. aastat Kaitseliidule kuulunud varadest, mida oli võimalik tagastada – kokku 24 kinnistut, millest 4 on veel üleandmisel. Kaitseliidu kasutuses ja valduses olnud varadest on üle antud 31 kinnistut ja üleandmisel on veel 3 objekti.

Õigusvastaselt võõrandatud varade, mida ei olnud võimalik tagastada, asenduseks taotleb Kaitseliit umbes 43 objekti.

Kokku on Kaitseministeeriumi valitsemiselt Eesti Vabariigi omandist Kaitseliidu omandisse antud 59 objekti.

---

Laskeväljaõppetingimuste loomine

Lahendamisel on Kaitseliidule laskeväljaõppetingimuste loomine, sest praegu ei vasta Kaitseliidu laskeväljaõppetingimused soovitud tasemele. Nõuetele vastavate külg- ja taustvallide puudumise tõttu tuleb õppuste ajaks enamikus kasutatavates laskepaikades sulgeda maksimumohuala. Lasketiiru ja ohuala tähistamiseks puuduvad piiritähised ja teadetetahvlid, samuti pole nõuetele vastavaid tulejooni ning lasta ei saa soovitud laskedistantse.
Laskeväljaõppe – peamiselt lahinglaskmiste – korraldamise probleemid on ka kaitseväel.

Kaitseministeeriumi valitsemisala laskeväljaõppe tingimuste parandamiseks on moodustatud töörühm, kuhu lisaks kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatele kuuluvad keskkonnaministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maa-ameti esindajad.