Vastuost on välisriikidest tehtavate kaitsealaste riigihangete puhul hankija seatud lepinguline tingimus, mille kohaselt müüja kohustub hankija riigist ostma kaupu, teenuseid või pakkuma muid hüvesid või täitma muid kohustusi.

Kaitseministeerium rakendab vastuostu alates 2007. aastast suuremahuliste välishangete puhul.

Eesti ettevõtete vahendamisega vastuostukohustuslastele tegeleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Lähemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehelt »

Kehtivas kaitsealaste vastuostude juhendis on lubatud vastuostuvormid kaupade ja teenuste eksport, teadus- ja arenduskoostöö, investeeringud, tehnoloogiaülekanne ja turundusabi. Eelistatud valdkonnad on teadus- ja arendustegevusega seotud teenused, kõrgtehnoloogilised kaubad ja strateegilised kaubad.

Vastuostu rakendatakse hangete puhul, mille maht ületab 150 mln krooni, v.a riikidevaheliste tehingute puhul. Tulevikus on plaanis seda piirmäära alandada.

Seoses Eesti liitumisega Euroopa Kaitseagentuuri vastuosturaamistikuga ning arvestades esimese vastuostu käigus saadud kogemustega on käimas kaitsealaste vastuostude juhendi muutmine.


Vastuostu eesmärk

Kaitsealase vastuostu eesmärk on toetada konkurentsivõimelist ja paindlikku tööstust, mis suudab kiiresti vajadustele reageerida. Vastuostud aitavad kaasa Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi strateegia (Strategy for the European Defence Technological and Industrial Base – EDTIB) arengule soovitud suunas, soodustades üleilmses mastaabis konkurentsivõimeliste klastrite teket ning vältides ühtlasi tarbetut dubleerimist. Eesti toetab nende eesmärkide saavutamist ja pakub vastuostude puhul kaitsetööstusele sihipäraselt eeliseid, sest see annab eelkõige kaitsetööstusele võimaluse tugevdada oma positsiooni rahvusvahelises tööjaotuses. Laiemas mõttes on vastuostu rakendamine mõeldud Eesti majandusarengu soodustamiseks, sest selle tulemusena jääb Eesti majandusse alles osa hankelepingu raames kulutatud rahast.


Seni sõlmitud vastuostulepingud

2005. aastal otsustas Vabariigi Valitsus kaitseministeeriumi ettepanekul esmakordselt siduda suure relvasüsteemi hanke vastuostukohustusega. Koos lühimaa-õhutõrjesüsteemi hankelepinguga allkirjastati veebruaris 2007 vastuostulepingud MBDA France’i ja SAAB ABga kokku 56 mln euro eest. Kuna hankekohustuslasi oli kaks, sõlmiti eraldi vastuostulepingud ning rahalise kohustuse suuruseks määrati 100%, mis täieti edukalt 2012. aasta veebruariks.

2009. aastal allkirjastas kaitseministeerium lepingu kahe keskmaaradari soetamiseks firmast Thales-Raytheon Systems Company kogusummas 22 mln eurot, mille puhul rakendatakse samuti 100% ulatuses vastuostukohustust, mille täitmiseks on aega 2015. aastani.

Vastuostu osalised ja haldamise süsteem

Vastuostude korraldamisel on kõige suurem roll kaitseministeeriumil, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS).

Kaitseministeeriumi ülesanded on:

• vastuostude läbiviimise õigusliku raamistiku loomine ja täiendamine;
• vastuostulepingu sõlmimine;
• vastuostukomisjoni moodustamine ja selle töö korraldamine;
• tööstuskoostöö koordineerimine hankelepingu sõlmimisel koostöös vastavate ettevõtlusorganisatsioonidega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded on:

• EASile ülesannete ja juhiste andmine ning tegevuse jooksev koordineerimine;
• EASile käesolevast juhendist tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamine;
• vastuostupoliitika majanduslike aspektide suunamine.

EASi ülesanded on:

• informatsiooni kogumine võimalike Eesti ettevõtjate kohta koostöös Kaitsetööstuse Liidu ja teiste asjakohaste ettevõtlusorganisatsioonidega;
• vastuostukohustuslasele objektiivse informatsiooni jagamine Eesti ettevõtjate kohta;
• Eesti ettevõtjate teavitamine vastuostuvõimalusest;
• vastuostutehingute vastuostulepingule vastavuse kontrollimine;
• vastuostukohustuslase ja Eesti ettevõtjate aruandluse korraldamine.

Ettevõtjate kaasamist organiseerib EAS pärast hanke- ja vastuostulepingu sõlmimist. EASile eraldatud rakendusvahendite arvelt informeerib EAS ettevõtjaid nimetatud võimalusest. EAS korraldab vastuostust huvitatud isikute toodete või teenuste kohta käiva informatsiooni kogumise, mis tehakse EASi kaudu kättesaadavaks vastuostukohustuslasele.